Mesi või mee(le)pete Hiinast?

Food Safety News poolt läbi viidud uuringu testid näitasid, et rohkem kui  75% meest mida müüakse Ameerika toidupoodides ei ole enam mesi, mida on korjanud mesilased..

mesiMesi, mida müüakse Ameerika poodide toidulettidel võib küll välja näha, lõhnata ja maitseda nagu mesi, aga enamikel juhtudel ei  ole see oma koostiselt enam mesi. Ameerika Toidu- ja Ravimiameti mõistes (Food and Drug Administration) ametlikuks seisukohaks on see, et mesi, mis ei sisalda õietolmu ei ole mesi. See on paks ja tihke meelaadne toode, mis on töödeldud ja filtreeritud õietolmust puhtaks.
On juhuseid, kus jaekaubanduses müüakse Hiinast ja Indiast illegaalselt sisse toodud mett, mis sisaldab ebaseaduslikke antibiootikume ja raskeid metalle. Ultra-filtreerimine, mille käigus eemaldatakse õietolm, kaotab mesi oma olemuse ja selle tulemusena ei saa enam kindlaks teha mee päritolu. (Ultra filtreerimine on kõrgtehnoloogiline protseduur, kus mett kuumutatakse, jahutatakse ning seejärel filtreeritakse mesi läbi üliväikeste filtrite, kus eemaldatakse õietolm).
Sellist mee ümbertöötlemise tehnikat kasutab peamiselt maailma suurim mee eksportija Hiina, kes illegaalselt müüb üliodavate dumpinghindadega  mett, mis on keelustatud juba aastaid enamuses arenenud riikides.

Hiina mee eksport
Hiina mee ekspordi teekond

Mark Jensen, Ameerika Meetootjate liidu president ütles Toiduohutus Uudistele: “Võib üsna kindlalt väita, et kõik ultra-filtreeritud meed mida võib poe riiulitel kohata on pärit Hiinast ja veelgi kindlamalt võib väita, et need saabuvad riiki inspekteerimata ja rikuvad föderaalseadusi.”
Mesi, mida müüdi Walgreenis, Rite-Aidis ja CVS apteegis, ei sisaldanud ühtegi tilka õietolmu. Sama fakt avastati mee kohta mida jagati McDonaldsis ja KFC restoranides. Suurtes toidukauplustes sisaldas vähem kui 25% müüdavast meest õietolmu. Samas kõik mesi, mis oli ostetud farmerite turult või mahekauba kauplustest sisaldasid täies mahus õietolmu.
Hiina mesi on tunginud ka Eesti jaemüügi kaupluste lettidele. Imeodav hind ja nägus kohalik pakend mängivad olulist rolli meie ostuvalikutes. Mee päritolumaa jääb tihti lugemata kuna seda on keeruline lugeda tänu oma väikesele kirjale toote pakendil.
Inimene ostab mett selle mõttega, et see on kasulik ja tervislik just tänu oma ainulaadsele, looduslikule koostisele. Ostes kauplusest import mett võib selle asemel saada hoopis töödeldud magusa meelaadse toote, mis omakorda võib sisaldada mürgiseid aineid.
Kuidas me saaksime usaldada mett, mis on toodetud näiteks Hiinas ja edasi müüdud läbi mitmete erinevate riikide hulgimüügifirmade. See ilusas sildis „Mesi Mumm”, mis on jõudnud ka meie poeriiulitele võib olla läbinud erinevaid riike, ümbertöötlemisi, hoiutingimusi ning aega. Kas tõesti hind ja pakend on tähtsam sisust?
Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et parem süüa hinnalt kallimat ja kvaliteetsemat kodumaist mett, milles on olemas kõik tervislik ja kasulik kui osta ilusas purgis importmett, mis võib osutuda  meelepetteks, millel teadmata õige päritolu ja kvaliteet.

Uudistes kasutatud allikaid:
http://www.foodsafetynews.com/2011/11/tests-show-most-store-honey-isnt-honey/
http://o.seattlepi.com/local/394053_honey30.asp

 

 

Mesi on suhkrustunud, kas see on ikka õige mesi?

Üks peamisi küsimusi, mida inimesed on mulle esitlenud mee kohta on ikka see, et miks Teie mesi on suhkrustunud. On isegi juhuseid, kus suhkrustunud mett on nimetatud võltsmeeks. Samas on ka neid inimesi, kes ealeski ei ostaks talvisel perioodil vedelat mett vaid just eelistabki osta ja süüa kristalliseerunud mett.

mesi kiristalliseerunud
Kristalliseerunud mesi
Mee kristalliseerumine (suhkrustumine) ehk selle kõvadus või pehmus sõltub erinevatest teguritest, kuid peamiselt määrab selle glükoosi (viinamarjasuhkur), fruktoosi (puuviljasuhkur) ja veesisalduse suhe mees. Mees on keskmiselt 79-80% erinevaid suhkruid ja umbes 17-18% vett. Enamuse suhkrusisaldusest mees jaguneb fruktoosi ja glükoosi vahel, millest fruktoos on enamasti ülekaalus 34-41%. Glükoosisisaldus on umbes 28-35%.

Glükoos lahustub vees halvasti ja kristalliseerub kergelt. Fruktoos võtab õhust rohkem niiskust ja kristalliseerub aeglasemalt. Mida kõrgem on glükoosisisaldus,  seda kiiremini mesi kristalliseerub. Vedelamas mees on ülekaalus fruktoos, aga tihkes mees glükoos.
Veevaesed meed, kus veesisaldus on vähem kui 17%, muutuvad kiiremini kõvaks, kui need mille veesisaldus on üle 17-18%.
Mee kristalliseerumise kiirus sõltub veel ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõige paremini kristalliseerub mesi temperatuuridel 5 – 14 °C. Kui mee temperatuur on madalam kui 5 °C, siis mee kristalliseerumise protsess seiskub ja mesi püsib vedelana pikka aega. Samuti seiskub mee kristalliseerumise protsess temperatuuridel üle 30 °C.
Kiiremini kristalliseeruvad meesordid on näiteks rapsi-, võilille-, luuderohu- ja rüpsimesi. Aeglasemalt kristalliseeruvad meesordid on näiteks põdrakanepi-, paakspuumesi. Kanarbikumesi ei kristalliseeru tavalises mõistes, vaid moodustab veidi sültja massi.

Kokkuvõtteks soovitaksin ma osta kristalliseerunud mett, juhuks kui Te pole kindlad mee kvaliteedis või selle ehtsuses. Meel peab olema meele omane lõhn ja maitse, mis ongi parim ja ainuke test, mida on võimalik teha ostmisel. Kaupluses seda testi teha ei saa ning seega teine soovitus oleks, et mett võiks osta otse mesinikelt või müügikohtades, kus saab eelnevalt mett proovida.

Autor Üllar Ant

Mee eelis suhkru ees.

Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes suhkruga on mesi ideaalne energiaallikas, sest suhkur peab alles organismis muutuma kehaomaseks. Suhkur on tühi toitainetest ja jääb organismile ikkagi vaid maitseaineks ja energiaallikaks. Külmetus- ja teiste haiguste korral on oluline suhkur asendada meega, nii vabanevad seedeorganid inversioonist (roosuhkur peab lõhustuma lihtsüsivesikuteks). Organism omandab mett kergesti, see ei kahjusta seedetrakti. Kuna vajalik energia vabaneb kiiresti, siis aitab ta pärast füüsilist pingutust organismil kiirelt taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu suhkur. Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavaid toitaineid. Mesi tõstab immuunsust, kiirendab haigustest paranemist.

Aivi Luige,  http://www.terviseleht.ee/200805/05_mesi.php

Mesi on jumalate roog

Vana aja inimesed ei suutnud mee päritolu kaua aega mõista ja mesilasi peeti aga pühadeks. Seega oli mesi paljude rahvaste juures jumalate roog ning seda mainiti paljudes müütides ja kasutati riitusel. Näiteks jõid maajad oma tseremooniatel jooki lonchocarpus, mis oli valmistatud koorest ja meest. Kreeklased küpsetasid kuujumalanna Artemise auks meest ja jahust sarvekujulisi kooke, mis pidid kujutama kuusirpi. Roomas oli sportmängude võiduauhinnaks meekook ja seda kingiti mälestuseks pulmakülalistele. Ka uusaastapäeval kingiti vanas Roomas üksteisele valgetes anumates mett ja 21. veebruaril surnute mälestuspäeval, ohverdati haudadel mett ja piima. Paljude teistegi rahvaste juures oli mesi oluline ohvriand. Nii kinkis Egiptuse kuningas Ramses III 12. saj. eKr. Niiluse jumalusele Hapile korraga 15 tonni mett. Ka kristlastlased hindasid mett. Pealegi juhtis ju Mooses oma rahva rahva maale, mis “piima ja mett voolas”. 2 sajandil sa kristusluses kombeks kinkida ristimispäeval lapsele piima ja mett, see tradistsioon püsis kuni 6. sajandini.

Reanate, Frank 2005. Mesi maitsev ja tervislik.

Mesi ingveriga – loodusravi kroon.

Mesi ja ingver omavad mõlemad suurepäraseid raviomadusi ning mõlemad on väga tuntud ja hinnatud loodusravimid üle maailma. Lisaks mee suurepärastele tervislikele omadusetele aitab mesi organismil paremini töödelda ja omandada toitu.

Ingver mõjub soodsalt südamele ja veresoonkonnale, langetab vererõhku ja alandab kolesteroolisisaldust veres. Samuti aitab vältida südamelihase infarkti ja tromboosi, tugevdab organismi kaitsevõimet ning toob kergendust menstruatsioonivalude korral. Samuti on seda juurt kasutatud migreenihoogude, kopsu-, maksa- ja merehaiguse korral. Antioksüdandina on ingverijuurt kasutatud ka vähi puhul.
* Hingamisteede probleemid: Mee ja ingveri segu on parim hingamisteede haiguste raviks ja leevendamiseks, mis pakub kiiret ja kohest leevendust köhale, külmetustele, kurguvalule ja nohule.
* Külmetus: Ingver kui vürtsitaim ergutab organismis soojateket, higistamist ning võimendab kaitsesüsteemide mõju koostöös meega. Mesi seejuures annab kiiret energiat, vahendades seejuures ingverit organismile seda kõige tõhusamal moel.
Ingveritee külmetushaiguste ja gripi ennetamiseks:  1 g värsket ingverit, s.o poole suhkrutüki suurune tükk riivida tassi, lisada poole sidruni mahl. Valada üle kuuma veega ja teha magusaks meega.
Astma: Usutakse, et mee ja ingveriga segu koos musta pipraga suudab ravida ja vähendada probleeme, mida põhjustab astma.
Seedehäired:  Ingver on seedimist soodustav vahend, mis leevendab iiveldust, kõrvetisi, spasmidest tingitud teravaid valuhooge, gaasidest tingitud kõhupuhitust ja kõhulahtisust. Seedimist soodustab ingver sellega, et ergutades seedenõresid, eeskätt sülje ja maonõret ja sapi eritumist. Mesi ja ingver mõlemad on antioksüdandiliste omadustega, mis esmalt hoiab seedekulglat puhtana erinevatest parasiitidest ning on kasulik kogu organismi immuunsüsteemile. Seega mesi ingveriga on kasulik inimestele, kellel on nõrk seedesüsteem.
*Valude leevendus: Ingver on tõhus vahend valude leevendamisel, millest on abi peavalude, liigesepõletiku, reuma ja menstruatsioonivalude korral.
Vereringe:  Ingver meega mõjub soodsalt veresoonkonnale, langetavad mõnevõrra vererõhku ja vähendavad trombide tekke riski, vähendades vere hüübivust. Ingverist on abi ka külmetushaiguste korral, sest see vürtsitaim ergutab organismis soojateket, higistamist ning võimendab kaitsesüsteemide mõju.
Vastunäidustus ingverile.
 Ingver ei sobi rasedatele, väikelastele ning isikutele, kes vaevlevad krooniliste seedekulgla haavandite või neeruhaiguste käes. Samuti ei saa ingverit pruukida vürtsika toidu suhtes tundliku seedekulglaga inimesed.

Mee ja kaneeli imevägi


Ära tõtta enam iga kaebusega apteeki, lippa parem poodi või vanaema juurde maale ning muretse meepurk ja pakk kaneelipulbrit. Võid peatselt oma muredega hüvasti jätta!

Mesi on kasulik antioksüdant ja mikroobide hävitaja. Mesi võib abistada allergikuid, õrna nahatüübi jaoks on mesi parim kreem. Segades mett oliiviiõliga, võid saada suurepärase juuksepalsami. Pärast seda tuleb juukseid hoolikalt pesta ning kiharad läigivad kaunimalt kui iial enne. Mesi on alati olnud imeravim, mida inimesed unustama kipuvad. Siin on mõned probleemid, mille puhul kaneel ja mesi edukad ja looduslikud abimehed on.
– Juuste kadu: kellel on probleeme kiilanemise või juuste väljalangemisega, siis just teile on see retsept. Kuum oliiviõli segada ühe teelusikatäie mee, ühe lusikatäie kaneelipulbri ja hoida peas 15 minutit, seejärel pesta.

Continue reading “Mee ja kaneeli imevägi”

Mesi

Mesi

Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine.

Sisukord:

  1. Mee liigid kogumise viisi järgi
  2. Mee kogumine ja valmistamine
  3. Mee kogumise mõju loodusele.
  4. Mee kasutamine ning omadused
  5. Mee tähtsamad füüsikalised omadused
  6. Mee tähtsamad keemilised koostisosad ja omadused
  7. Mee kasutamine
  8. Meetarbimine Eestis.
  9. Antibakteriaaalne toime
  10. Mee säilitamine.

Mee liigid kogumise viisi järgi

Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud

mesi

nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast “kastest”. Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast “kastest” või putukate eritistest.
Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õis

Mee kogumine ja valmistamine.

Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Kärjekannud täidetakse mesilaste poolt meega umbes veerandi jagu, mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, kui veesisaldus on vähenenud ca 20 %-ni, suletakse kaaned mesilaste poolt õhukindla vahakaanega.

Mee kogumise mõju loodusele.

Mesilased tolmendavad õitelt nektarit kogudes ühtlasi külastatud õisi, võimaldades nii paljuneda tolmendamist vajavatel taimedel ning suurendades oluliselt tolmendamist vajavate põllu- ja aiakultuuride saagikust.

Mee kasutamine ning omadused

Mesilased koguvad mett omale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna kasvatamiseks. Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks.Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante.

Mee tähtsamad füüsikalised omadused

– Viskoossus
Mee viskoossus sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast. Viskoossus on üks olulisemaid mee füüsikalisi omadusi, mida peab arvestama mee töötlemisel. Kõrge viskoossus vähendab mee voolavust nõrutamisel, vurritamisel (mee eraldamine tsentrifugaaljõududega), pressimisel, segamisel, villimisel jm. Mee soojendamisel viskoossus väheneb ning seda meetodit kasutatakse laialdaselt tööstuses mee töötlemisel.[1]
– Tihedus
Mee tihedus on suurem kui veel ja sõltub mee koostisest ning eelkõige vee sisaldusest. Suurtes mee hoiumahutites võib täheldada erineva tihedusega meesortide kihistumist.
– Hügroskoopsus
Mee väga hea hügroskoopsus on oluline parameeter, millega peab arvestama nii töötlemisel kui ka hoiustamisel. Mee võime endasse niiskust koguda on soovitud omaduseks pagari- ja kondiitritööstuses. Mee hoiustamisel võib aga tugev hügroskoopsus probleeme tekitada, kuna liigne vesi mõjub halvasti mee säilivusomadustele. Tavaline mesi, mille veesisaldus on alla 20%, absorbeerib endasse aktiivselt vett, kui suhteline õhuniiskus on üle 60%. Kui suhteline õhuniiskus on 80%, võib mittehermeetiliselt suletud mee veesisaldus tõusta kuni 33%-ni.
– Pindpinevus
Meel on küllaltki madal pindpinevus, mis teeb temast väga hea humektandi kosmeetikatööstuse jaoks. Mee pindpinevus sõltub eelkõige tema koostisest ja tekib tõenäoliselt kolloidsete ainete sisaldusest. Pindpinevus ja viskoossus määravad koos mee vahustamisomadused.
– Värvus
Vedela mee värvus varieerub läbipaistvast ja värvitust kuni merevaigukollaseni või mustjani. Mee värvus sõltub eelkõige korjetaimedest (vähem vanusest ja hoiutingimustest). Mee läbipaistvus sõltub suspenseeritud ainete (näiteks õietolmu) sisaldusest. Enamlevinud värvideks on merevaigukollase erinevad variatsioonid, vähem esineb erekollast, punakaid toone, hallikat ja rohekat mett. Kristalliseerunud mee värvus tõmbub heledamaks, kuna glükoosikristallid on valged. Läbipaistev ja peaaegu värvitu mesi muutub kristalliseerumisel piimvalgeks. Tumedamat mett kasutatakse tavaliselt tööstuses, heledam mesi suunatakse peamiselt otse jaekaubandusse.
– Kristalliseerumine
Äsja valminud mesi on alati vedel, mõnikord veidi viskoosne. Värske mesi sisaldab tavaliselt üle 70% suhkruid (peamiselt glükoosi ja fruktoosi) ja alla 20% vett. Nii suurt suhkrukogust ei suuda vähene veehulk normaalsetes hoiutingimustes kaua vedelana hoida. Seetõttu hakkab vees halvasti lahustuv glükoos kristalliseeruma, hästilahustuv fruktoos aga mitte. Kristalliseerumise kiirus sõltubki eelkõige hoiutemperatuurist ja glükoosi osakaalust mees. Kristalliseerumine toimub väga aeglaselt, kui mee temperatuur on üle 25 °C. Kõige intensiivsem kristalliseerumine toimub temperatuuridel 10…15 °C. Alla 10 °C suureneb mee viskoossus, mis aeglustab kristallide moodustumist ja levikut.Aja jooksul mesi kristalliseerub ehk muutub tahkeks. Kristalliseerunud mett on soovitav üles sulatada kuni 40 °C juures. Kõrgematel temperatuuridel sulatades hävivad mitmed mees leiduvad kasulikud ained ning halveneb mee kvaliteet.
Mee loodusliku kristalliseerumise kiirus sõltub mee päritolust (taimeliigist) ja võib ulatuda nädalast kuni mitme aastani. Üksikute taimeliikide mesi (nt akaatsia mesi) ei kristalliseeru kunagi. Enamus Eesti loodusest kogutud meest kristalliseerub hilissügiseks. Laialt on levinud eksiarvamus, et kristalliseerunud kõvale meele on lisatud suhkrut või et selline mesi on halvaks läinud. Tegelikult on kristalliseerumine loomulik protsess ja ei kahjusta mee kvaliteeti.

Mee tähtsamad keemilised koostisosad ja omadused

– Suhkrud
Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt.
– Mittesuhkrutest koostisosad
Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17–20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses.
– Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu.
Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt.
– Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed.
Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt.
– Mees leiduvad tuvastatud ensüümid.
Mee koostises on tuvastatud järgmisi ensüüme: fosfataas, diastaas (amülaas), glükoosoksidaas, katalaas, sahharaas.

Mee kasutamine.

Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega. Mett lihtsalt süüakse, kasutatakse mitmesuguste toiduainete valmistamisel ja tarvitatakse meditsiinilise preparaadina. Mett kasutatakse toiduna ja toidulisandina peamiselt jõukamates riikides Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Jaapanis. Suuremas osas Aafrikas kasutatakse mett peamiselt meeõlle pruulimisel ning vähesel määral meditsiinis. Aasias kasutatakse mett eelkõige meditsiinilise preparaadina, harvem magusainena.
Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jm. Osades maades tarbitakse nii vedelat, pooleldi või täielikult kristalliseerunud mett. Teistes maades eeilistavad tarbijad vaid vedelat mett.
Diabeetikud peavad mett süües alati arvestama oma igapäevase süsivesikute normiga.

Meetarbimine Eestis.

Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%.

Antibakteriaaalne toime

Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja happelisusega (pH on vahemikus 3,5–5,0). Kuid ka lahjendatud mesi on näidanud antibakteriaalset toimet. Uuringute puhul tehti kindlaks, et kontsentreeritud mees mitteaktiivne ensüüm vesinikperoksiid (H2O2) muutub lahjendamisel aktiivseks kindlas pH vahemikus. Selline bioloogiline aktiivsus on tähtis alles valmiva mee kaitsmisel, kui veesisaldus on veel kõrge.
Hiljutised uuringud on aga näidanud, et kõige suurema tähtsusega bakterite vastu võitlemisel on defense-1 nimelisel valgul, mis on osa mesilaste enda immuunsussüsteemist ja mida nad lisavad meele.
Mee antibakteriaalne toime varieerub suurel määral, sõltudes koostisest ja säilitustingimustest. Liigselt kuumutatud või otsese päikesevalguse kätte jäetud meel aga puuduvad antibakteriaalsed omadused. Seetõttu pole talvel kaubandusvõrgus müüdava ilusa ja vedela mee kasulikud omadused sugugi kindlad, sest tarbija ei tea, kuidas selline vedel mesi on saadud. Suure tõenäosusega saadakse vedel mesi liigsel kuumutamisel.

Mee säilitamine.

Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5…10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. Mee seismisel suureneb esimese kuu jooksul mees sisalduv fruktoosi hulk, teise kuu jooksul aga sahharoosi sisaldus. Kahe aasta jooksul muutub mesi happelisemaks, lõhn nõrgeneb, maitse ja värvus aga ei muutu. Aastaid seisnud mee värvus muutub järjest tumedamaks. Üle 25 °C säilitatav mesi kristalliseerub väga aeglaselt, kuid selline mesi kaotab oma aroomi juba mõne kuu möödudes.

 

http://et.wikipedia.org/wiki/Mesi#cite_note-fao-5