Põllumaade laiendamine vähendab kimalaste arvukust

 

Eestis on viimastel aastatel seoses põllumajandusmaa laienemisega kahanenud kimalaste ja mesilaste arv. Tolmeldavatele putukatele avaldavad ka mõju taimekaitsemürgid, mille mõju on sageli varjatud ja seetõttu täpsemalt teadmata, peagi hakkab maaülikool taimemürkide mõju uurima.mesilane võilillel

Põllumajanduses kasutatavad mürgid on välja töötatud teatud haiguste ja kahjurite vastu, kuid paratamatult mõjutavad need ka neid putukaid, kes on saagikuse seisukohalt väga olulised. Siinkohal tuleb arvestada, et kuigi mürgi kohta võib olla kirjas, et tegu on teatud tingimustel mesilastele ohutu preparaadiga, on neil enamasti kaudne mõju siiski olemas, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eesti maaülikooli teaduri Reet Karise sõnul on eriti salakavalad süsteemse mõjuga mürgid, millega töödeldakse mitmete taimede seemneid.

“See tähendab, et taim terve oma eluea vältel omab kõikides kudedes pestitsiide ja kõik loomad, kes taime kasvuea jooksul antud taimel toituvad, kasvõi ainult nektarit või õietolmu, saavad teatud hulga pestitsiidiga kokku. Meemesilast ei pruugi see kogus tappa, samal ajal lehetäi, kes on palju väiksem, võib see tappa või vähemalt eemale peletada, aga see toimib kõigile,” rääkis Karise.

Maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja Marika Männi sõnul on tundmata ka eri mürkide koosmõju tagajärjed.

“Väga väikesed doosid üldist suremust ei anna. Mõjud võivad olla väikesed, silmale märkamatud, aga nad muudavad mesilaste käitumist, eluiga, emade viljakust. See hakkab tasapisi ja salakavalalt mõjuma ning ühel hetkel märgatakse, et kimalaste arvukus on looduses langenud. Miks? See ei ole päriselt selge,” märkis Mänd.

Taimede saagikuse eest hoolitsevad peale mesilaste teisedki putukad. Ajakirjas Science avaldatud Kanada teadlaste artiklist selgus, et tolmeldamisel on metsikutel putukatel meemesilastest tähtsamgi roll. Nende levikuks on aga vaja põllumaade läheduses säilitada looduslikke rohumaid. Sama kinnitavad siinsedki uuringud.

“Oleme näinud selgelt, et kimalaste arvukus Eestis langeb nendes piirkondades, kus põllumajandustootjad on üles kündnud põlluservad teedeni välja. Nii väheneb looduslike niitude ja seal õitsvate taimede osakaal ning praegustes maaelu arengukavades on sees, et keskkonnasõbralike toetuste saamiseks peavad tootjad rajama servalad või teatud osa põllust jätma niidutaimestiku alla nii, et mesilased saaksid korjata sealt nektarit ja õietolmu ajal, mil põldudel pole õitsvaid taimi,” rääkis Mänd.

Suverapsi õitsemisaja saabudes algab maaülikoolis uuring, mis analüüsib taimemürkide mõju meemesilastele. Uuringust tehakse kokkuvõtted tuleva aasta lõpuks.

 Piret Ehrenpreis29.05.2013

Allikas http://uudised.err.ee/