Mesi on jumalate roog

Vana aja inimesed ei suutnud mee päritolu kaua aega mõista ja mesilasi peeti aga pühadeks. Seega oli mesi paljude rahvaste juures jumalate roog ning seda mainiti paljudes müütides ja kasutati riitusel. Näiteks jõid maajad oma tseremooniatel jooki lonchocarpus, mis oli valmistatud koorest ja meest. Kreeklased küpsetasid kuujumalanna Artemise auks meest ja jahust sarvekujulisi kooke, mis pidid kujutama kuusirpi. Roomas oli sportmängude võiduauhinnaks meekook ja seda kingiti mälestuseks pulmakülalistele. Ka uusaastapäeval kingiti vanas Roomas üksteisele valgetes anumates mett ja 21. veebruaril surnute mälestuspäeval, ohverdati haudadel mett ja piima. Paljude teistegi rahvaste juures oli mesi oluline ohvriand. Nii kinkis Egiptuse kuningas Ramses III 12. saj. eKr. Niiluse jumalusele Hapile korraga 15 tonni mett. Ka kristlastlased hindasid mett. Pealegi juhtis ju Mooses oma rahva rahva maale, mis “piima ja mett voolas”. 2 sajandil sa kristusluses kombeks kinkida ristimispäeval lapsele piima ja mett, see tradistsioon püsis kuni 6. sajandini.

Reanate, Frank 2005. Mesi maitsev ja tervislik.