Mesi või mee(le)pete Hiinast?

Food Safety News poolt läbi viidud uuringu testid näitasid, et rohkem kui  75% meest mida müüakse Ameerika toidupoodides ei ole enam mesi, mida on korjanud mesilased..

mesiMesi, mida müüakse Ameerika poodide toidulettidel võib küll välja näha, lõhnata ja maitseda nagu mesi, aga enamikel juhtudel ei  ole see oma koostiselt enam mesi. Ameerika Toidu- ja Ravimiameti mõistes (Food and Drug Administration) ametlikuks seisukohaks on see, et mesi, mis ei sisalda õietolmu ei ole mesi. See on paks ja tihke meelaadne toode, mis on töödeldud ja filtreeritud õietolmust puhtaks.
On juhuseid, kus jaekaubanduses müüakse Hiinast ja Indiast illegaalselt sisse toodud mett, mis sisaldab ebaseaduslikke antibiootikume ja raskeid metalle. Ultra-filtreerimine, mille käigus eemaldatakse õietolm, kaotab mesi oma olemuse ja selle tulemusena ei saa enam kindlaks teha mee päritolu. (Ultra filtreerimine on kõrgtehnoloogiline protseduur, kus mett kuumutatakse, jahutatakse ning seejärel filtreeritakse mesi läbi üliväikeste filtrite, kus eemaldatakse õietolm).
Sellist mee ümbertöötlemise tehnikat kasutab peamiselt maailma suurim mee eksportija Hiina, kes illegaalselt müüb üliodavate dumpinghindadega  mett, mis on keelustatud juba aastaid enamuses arenenud riikides.

Hiina mee eksport
Hiina mee ekspordi teekond

Mark Jensen, Ameerika Meetootjate liidu president ütles Toiduohutus Uudistele: “Võib üsna kindlalt väita, et kõik ultra-filtreeritud meed mida võib poe riiulitel kohata on pärit Hiinast ja veelgi kindlamalt võib väita, et need saabuvad riiki inspekteerimata ja rikuvad föderaalseadusi.”
Mesi, mida müüdi Walgreenis, Rite-Aidis ja CVS apteegis, ei sisaldanud ühtegi tilka õietolmu. Sama fakt avastati mee kohta mida jagati McDonaldsis ja KFC restoranides. Suurtes toidukauplustes sisaldas vähem kui 25% müüdavast meest õietolmu. Samas kõik mesi, mis oli ostetud farmerite turult või mahekauba kauplustest sisaldasid täies mahus õietolmu.
Hiina mesi on tunginud ka Eesti jaemüügi kaupluste lettidele. Imeodav hind ja nägus kohalik pakend mängivad olulist rolli meie ostuvalikutes. Mee päritolumaa jääb tihti lugemata kuna seda on keeruline lugeda tänu oma väikesele kirjale toote pakendil.
Inimene ostab mett selle mõttega, et see on kasulik ja tervislik just tänu oma ainulaadsele, looduslikule koostisele. Ostes kauplusest import mett võib selle asemel saada hoopis töödeldud magusa meelaadse toote, mis omakorda võib sisaldada mürgiseid aineid.
Kuidas me saaksime usaldada mett, mis on toodetud näiteks Hiinas ja edasi müüdud läbi mitmete erinevate riikide hulgimüügifirmade. See ilusas sildis „Mesi Mumm”, mis on jõudnud ka meie poeriiulitele võib olla läbinud erinevaid riike, ümbertöötlemisi, hoiutingimusi ning aega. Kas tõesti hind ja pakend on tähtsam sisust?
Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et parem süüa hinnalt kallimat ja kvaliteetsemat kodumaist mett, milles on olemas kõik tervislik ja kasulik kui osta ilusas purgis importmett, mis võib osutuda  meelepetteks, millel teadmata õige päritolu ja kvaliteet.

Uudistes kasutatud allikaid:
http://www.foodsafetynews.com/2011/11/tests-show-most-store-honey-isnt-honey/
http://o.seattlepi.com/local/394053_honey30.asp

 

 

Varroatoos, varroa lestad

Varroatoos (lad varroatosis) on mesilaste ja haudme parasitaarhaigus, mille tekitaja on lest Varroa jacobsoni. Mesilastel parasiteerivad enamasti emaslestad (1,1 mm pikad ja 1,8 mm laiad pruunid parasiidid). Nad elavad mesilaste tagakeha kõhtmiste loogete vahel ning toituvad mesilase hemolümfist, põhjustades mesilaste eluvõime langust ja hukkumist. Ühel mesilasel võib parasiteerida 5-7 lesta. Isaslest (hallikasvalge, 0,95 0,93 mm) elab kärjekannus.

Emaslest muneb kaanetamata kärjekannu kuni 5 muna, millest arenevad 7-8 päevaga (35 C juures), st haudme koorumise ajaks täiskasvanud lestad. Arengu ajal kahjustavad lestad hauet. Lestad paaruvad kärjekannus, seejärel isased surevad. Emaslestad kinnituvad kooruvate noorte mesilaste külge. Haiguse allikaks on tabandunud mesilaspered. Suvel täheldatakse nakatunud peredes (tabandunud üle 10% mesilastest) arenemata tiibadega, deformeerunud pea ja jalgadega ning väiksema kehamassiga elujõuetuid mesilasi.Tarude lennulaual ja maas võib leida arenemata noori mesilasi ja nukke. Tabandunud mesilaspered talvituvad rahutult, söödatarvidus on suurenenud, neil esineb kõhulahtisust. Kevadel ja sügisel nakatub tugevamini töömesilaste, suvel lesehaue. Tabandunud mesilas rakendatakse sülemlemisvastaseid abinõusid, piiratakse rändamist. Haigeid peresid ravitakse.

Ravi – Varroatoos

Kemoteraapia
Kasutatakse järgmiste preparaatide auru vôi suitsu (varroalesta kehapinna ja -massi suhe on 10 korda suurem kui mesilasel) folbeks, folbeks-VA, sipelghape (polüetüleenpakendis 50 ml sipelghappega immutatud plaat, enne kasutamist tehakse kilesse 1 – 3 ava, läbimôôt 1 -1,5 cm, ja asetatakse pesa kohale 3 – 5 päevaks, manustatakse 2 korda 12-päevaste vaheaegadega. Sipelghappega töötamisel tähtis ohutustehnika), oblikhape (2% vesilahust 10 – 12 ml pihustatult ühe kärje kohta 12 p intervallidega. Töötlemisel ettevaatusabinôud. Piimhape – töödeldakse kärjeraame koos nendel olevate mesilastega, piserdades kärjeküljele 5 ml 15% piimhapet.
Kasutatakse veel järgmisi preparaate: fenotiasiin, varroatiin, tümool, varroabrauliin, flumetriin, fluvalinaat,kumafoss (näit preparaatv Asuntol), tactic ja avartin (toimeaine amitraas – 0,01% vesilahust 250-300 ml pere kohta), apiform, apistan, eeterlikud õlid, tümool jt.
Taru pôhjale paigutatakse kas metallvôrk-lestapüüdja vôi ôlikihiga kaetud paber mahalangenud lestade kogumiseks ja hävitamiseks.
Tabandunud peresid töödeldakse kevadel pärast mesilaste puhastuslendu, suvel pärast kmee vurritamist ja sügisel enne talvekobara moodustumist.
Laborkatsed on näidanud, et lesti tôrjub eemale geraniool (korjemesilaste Nasanovi näärme nôre peamine komponent), olles kahjutu mesilastele.
Üldprofülaktika.
Meetodid kuidas tôhustada kemoteraapia tulemusi: välditakse uut hauet umbes 1 kuu jooksul, noormesilasi töödeldakse akaritsiidsete preparaatidega.

Allikas: http://www.eau.ee/~aland/6meshaig.pdf