Mesi maksab tänavu rohkem

 mesinik haabel foto arvo tarmula

Linnamäel üle 40 aasta mesilasi pidanud Mati Haabel alles plaanib suuremat meevõttu. Seni on ta mett võtnud pisteliselt mõne raami kaupa. ARVO TARMULA

Mullusega võrreldes tõotab tänavune meesaak tulla parem, mee hind aga on tõusnud.

Linnamäel aastakümneid mesilasi pidanud Mati ja Hardi Haabel küsisid mullu meekilo eest kuus eurot, tänavu seitse eurot. Pooleliitrise purgitäie saab Haabelite käest 5.50ga.

Mati Haabeli sõnul olevat Pärnu pool nii palju vihma sadanud, et niru saak sunnib meekilo eest küsima kuni kümme eurot. Kümme eurot kilo müüb mett ka Risti mesinik Olev Orgmets. Nii kõrgele tõstis hinna mullune nigel meeaasta. „Sügisel juba kerkis kümne peale,” ütles Orgmets. Orgmetsa kanarbikumesi on veel kallim, 12–14 eurot kilo.

Kanarbikumee teeb kalliks, et ta on väärtuslik, samuti see, et puhast kanarbikumett vurritades kärjest kätte ei saa. See on võimalik vaid siis, kui on tehispõhjaga kärg, vahast põhjaga kärg läheb puruks, sest mesi on paks. Nii tulebki puhta kanarbikumee ja vahakärje puhul mesi välja pressida, see aga on kallim kui vurritamine.

Orgmets ütles, et tema mesi on kallis ka sellepärast, et ta ei villi mett plastnõudesse ega korduvkasutatavaisse purkidesse, vaid tuttuutesse. „Hapukurgimett mina ei müü,” ütles Orgmets. Ta pidas silmas, et korduvkasutatavale klaaspurgile võib seal enne hoitud toidu lõhn külge jääda.

Õige meevõtt alles algab

Hinnatõusust hoolimata ütlevad mesinikud kui ühest suust, et ostjate järjekord on ukse taga, jätkuks vaid mett, mida müüa. „Eks inimesed ole saanud teadlikumaks. Ei söö enam nii palju suhkrut,” ütles Mati Haabel. Ka on igal mesinikul oma kindlad kunded, kes mesinikku usaldavad, naljalt kellegi teise käest ei osta, ja on nõus küsitud hinnaga. Väga kõrgeks mee hind siiski minna ei saa, sest inimesed siis enam ei osta, nentis Kullamaa mesinik Heinart Rokk.

„Kui teda maruvähe on, siis ajab muidugi hinna üles,” lisas Rokk.

Tänavu seda tõenäoliselt ei juhtu, sest saak tõotab tulla Eesti keskmine. „Laenu võtma ei pea ega pankrotti lähe,” ütles Mati Haabel.

Juuli lõpu soojad ja kuivad ilmad tõotavad korralikku korjet. „Kui mesinikul nina otsast vesi sirinal voolab, siis tuleb mett,” ütles Haabel.

Haabelid on seni mett võtnud pisteliselt mõnesaja kilo ümber. „Aga see on alles väheke. Meie mõõdame saaki tonnides,” ütles Haabel. Pisteline meevõtt tähendab, et võetakse puust kärg või paar. Üsna pea loodavad Haabelid alustada ka lausvõtmist. „Nüüd soojaga hakkas korralikumalt sisse jooksma,” ütles Haabel.

Haabelite mesila lähistel asuvad suured tatra-, põldoa- ja keeripeapõllud, mis on mesikast isegi parem meetaim.

„Mesilastele meeldib keerispea hullupööra,” ütles Haabel. Keerispeamesi on väärtuslik. Kristalliseerub see valgeks nagu rapsi-, mesika- ja pärnamesigi.

Heinart Rokk ütles, et plaanib korralikku meevõttu nädalavahetuseks. „Ilmad on soojad. Arvata võib, et midagi nad koju toovad,” ütles Rokk. Tormiline kevad, mil kõik korraga õitses, vahetus jahedama ilmaga. „Eks see, mis oli kevadel korjatud, pisteti vahepeal pintslisse,” ütles Rokk.

Jaheda ja vihmase ilmaga mesilased korjel ei käi.

Ostjad tahavad vedelat mett

Olev Orgmetsa sõnul tõotavad tema Taeblas asuvad tarud korralikku, Risti omad aga kehvemat saaki. Taeblas on lähistel 15 ha ristikupõldu. Ristil tuleb oodata kanarbiku õitsemist. Seni on Orgmetsal võetud 300 kilo mett.

Orgmets ütles, et millegipärast tahavad inimesed osta vedelat mett ja ükskõik mis ajal. Õige mesi aga kristalliseerub mõne aja möödudes. On mõned üksikud taimed, mille mesi jääb vedelaks, näiteks kanarbik, paakspuu ja põdrakanep. Siis peab olema tegemist täiesti puhta, ainult ühe taime meega, tavaliselt korjavad mesilased aga segamett. Kui mesi üldse ei kristalliseeru, võib ta olla 70–80 kraadi peale kuumutatud, aga sel juhul on suur osa kasulikke aineid meest kadunud, ütles Orgmets.

Mee hind turul eurodes

Haapsalu 10

Tallinna keskturg 8

Nõmme turg 8

Tartu 8

Pärnu 8

Narva 8

Valga 7

Viljandi 8

Eelmise nädalaga võrreldes ei ole hind muutunud.

 

Mesinikud ennustavad head meesaaki

25. juuli 2014 KÜLLI KRIIS

24_2lk

 

 

 

 


Suviselt soe mai ja kuum juuli hüvitasid külma ning vihmase juunikuu, mil mesilased tarudest korjele lendama ei pääsenud.

“Minu vene kliendid on tihtipeale “mai mett” küsinud. Varem ei saanud ma aru, mida nad sellega mõtlevad – maikuus pole ju veel mingit mett. Aga tänavu oli koguni aprilli mesi – esimese mee vurritasin juba mai lõpus,” räägib Kohtla vallas Peeri külas 28 mesitaruga majandav Ester Arras.

Mett on tänavu tema sõnul “nii et tapab”: “Talvitumine oli võrratu, pered olid kevadel tugevad, pärnad õitsesid väga õigel ja ilusal ajal. Juuni oli küll vilets kuu, aga juuli see-eest jälle väga hea.”

Põhiline mesi tuleb praegu kodu lähedal olevalt rapsipõllult. Selle õitsemisaeg saab kohe-kohe läbi ja siis pole mesilastel enam midagi võtta peale põdrakanepi, mida seal kandis on paraku vähe.

“Rapsimett osa inimesi ei taha – ei meeldi, et suhkrustunult on see valge nagu rasv, ja eks peljatakse ka rapsipõldude mürgitamist, sellest on ju nii palju räägitud. Aga kätte pole mesi mulle kunagi jäänud, on kindlad püsikliendid ja talupoes on see ka müügil.”

Vaarikakorje jäi vahele

Samas vallas Täkumetsa külas pooltsada mesitaru pidav Toomas Alt tunnistab, et mullusele jääb tänavune meesaak alla – aga mullu oli ka haruldaselt hea meeaasta -, ent rahule võib sellega jääda küll.

“Soe talv oma ühtlase temperatuuriga oli mesilastele väga hea. Mai oli väga ilus, paju pealt sai palju mett ja võililledelt ka, tänu sellele ei jäänud mesilased juunis nälga, ehkki mesinikule see midagi juurde ei toonud. Vaarikakorje jäi juunis põhiliselt vahele ja eks nii mets- kui aedvaarikaid ongi praegu vähe ning marjad väikesed.”

Peamistest meetaimedest õitsevad praegu ohakas, angervaks ja põdrakanep. “Kuivus ja kõrge temperatuur hakkavad nüüd juba natuke liiga tegema, põdrakanep õitseb ruttu ära ja korjeaeg  jääb lühemaks. Rapsipõlde on siin ümbruses ka, õnneks on need põllumehed mõistlikud ja mürgitavad õigel ajal õigete asjadega.”

Alt ei näe põhjust millegi üle kurta ja arvab, et kurdavad enamasti need, kellel on kuni kümme taru. “Suurtel mesinikel ikka viiskümmend protsenti mesilastest välja ei lähe; mina ennast suureks ei pea, aga ei kujuta ette, et oma tootmisvahenditest poole võiksin kaotada.”

Juuli ilm on määrav

Iisaku valla enama kui saja perega mesinik Ardo Lilium peab tänavust suve normaalseks ja mõtleb selle all ennekõike juulikuud.

“Peakorje on ikka juulis, pärast jaanipäeva hakkab vähehaaval pihta. Varajane kevad eriti midagi ei mõjuta, mesilaste areng käib natuke teistmoodi, sel ajal pere kasvab ja areneb ning eriti midagi veel ei korja.”

Juunikuu kohta ütleb ta, et siis tuli tavapärasest rohkem vaeva näha, et sülemlemist ära hoida, aga juulis sai see vaev tasutud, sest pered olid suured ja tugevad ning mett on tulnud omajagu.

“Meie kandis august enam saaki ei mõjuta, suurem korje lõppeb 10. augusti paiku ära ja siis on veel ainult “järelnoppimine” – tilgub natuke vähehaaval.”

Mesi otse mesinikult

“Mesilastele olid soodsad nii talv kui kevade areng kuni mai lõpuni ja siis jälle 3. juulist alates – palav mesilastele meeldib,” räägib Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. “Juunis oli suhteliselt palju sülemlemist ning seal, kus sellele piiri panna ei suudetud, jäid pered nõrgemaks ja saak väiksemaks.”

Ka Kilk räägib kehvaks jäänud vaarikakorjest ja lisab sellele valge ristiku, mis alguses samuti viletsapoolne oli. Peale põdrakanepi annavad praegu veel head mett jumikas ja mesikas.

Mee hinna kohta arvab ta, et see võib pisut tõusta, kuna pakkumist on vähem kui eelmisel aastal.

“Mõni mesinik on otsemüügi hinda tõstnud – eelmisel aastal küsis kilo eest viis-kuus eurot, nüüd seitse,” on ta kuulnud. “Samas tarbija tahab Eesti mett ja ongi valmis selle eest seitse eurot maksma. Ja kui tegemist on mesiniku ja püsikliendi vahel tekkinud usaldusväärsusega – umbes 70 protsenti mett ostetakse otse mesinikult -, siis polegi hind nii väga tähtis. Aga ainult mõne mesiniku kõrgema hinna põhjal ei saa muidugi järeldusi teha ega üldist hinnataset ennustada.”

Lesed hävitavad mesilasperesid

Pikaristil elav mesinik Jüri Mäekivi on hädas: sel aastal mingil põhjusel hulgi paljunenud lesed koos tundmatute isenditega hävitavad tema mesilasi. Tundmatute ründajatega on hädas ka mehest kilomeetri kaugusel elav mesinik Aino. Mesinik Jüri Mäekivi kurdab, et leskesid on tarudes tavapärasest lausa kümme korda rohkem ning nende tekitatav kahju suur, sest lesed on nn muidusööjad.

“Ma olen tegelenud mesilastega 1958. aastast alates, aga enne ei ole sellist asja nähtud, et leski on nii palju, et söövad mee ära ja teevad puu tühjaks,” väljendas Mäekivi oma hämmingut.
Leskede ainus ülesanne on emamesilasega lennul paarituda. Nad on isendid, kes ise tööd ei tee, vaid elavad kevadest sügiseni pere kulul. “Nad on umbes nii suured kui neli harilikku mesilast,” ütles mees. Tavaliselt on leskesid ühe puu peale paarsada, aga praegu on neid umbkaudu paar tuhat. Ja kahju, mis lesed mesitarudes tekitavad, on suur.
“Mesilaste tööst ei ole kasu, sest need muidusööjad söövad nende korjatud mee ära,” seletas mesinik. Lisaks tapavad nad mesilaste haude, mistõttu mesilasi enam juurde ei tule ja nad surevad. Mäekivi üritab leskede sissepääsu mesitarusse küll restidega tõkestada, kuid suurt kasu sellest pole.
Ta kuulis leskede rünnakust paar nädalat tagasi naabrinaise käest. “Temal on asi palju hullem. Minul on veel tugevad pered, kes jaksavad võidelda, aga tema võitlus on juba võideldud,” lisas ta.
Naabrinaine Aino on tõesti suures hädas. “Mul ei jää siin mesilastest mitte midagi järele, kahes puus on ainult alles,” ütles ta ohates. “Meie peres on mesilasi 70 aastat peetud, aga sellist asja pole mina varem näinud.”
Leskede tohutu paljunemise põhjust ei oska nad öelda. Samuti ei tea, kust need täpselt tulevad. “Üle metsa tulevad, nii et must parv on näha,” ütles Jüri Mäekivi. Ta pakkus välja, et võib-olla on kuskil vana mahajäetud mesila, kuid seal ei ole ju kedagi, kes neid välja hauks. “Ma olen jälginud. Nad tulevad siis kohale, kui päike hakkab soojalt paistma. Umbes kella viie ajal õhtul lähevad minema,” rääkis mesinik.
Lesed ei ole siiski ainukesed, kes mesilasi hävitavad. Nende hulgas on näha ka väiksemaid putukaid, kelle päritolu teadmata. Aino avaldas arvamust, et tegemist on kusagilt sisse toodud isenditega. “Minu isa rääkis juba sügaval Eesti ajal ameerika mesilastest, kellel ei ole korjenokka ja kes ainult teiste puudest mett korjavad,” meenutas Aino, lisades, et võib-olla on keegi need mesilased endale soetanud.
Ta üritab iga hinna eest oma mesilasi kaitsta. “Ma panin siia ühte lille, mis peaks neid eemale peletama,” ütles naine ja lisas, et mesilased on väga närvilised. “Panen need puud nüüd kaheks päevaks kinni. Panen neile söögi ja joogi sisse, et nad vähegi kosuksid, ja viin nad teise kohta. Mul on ainult kaks puud veel, ma ei usu, et nad sügiseni vastu peavad,” oli Aino nõutu.
Inju küla mesinik ja Eesti Mesinike Liidu liige Maire Valtin ei ole kuulnud, et teistel mesinikel niisugust probleemi esineks. Ta ütles, et leskede rohkusel võib olla mitu põhjust. Üks neist näiteks asjaolu, et mesilasema on vana ja muneb viljastamata mune, millest lesed arenevad.
Võib ka olla, et emaga on midagi juhtunud ja töömesilased hakkavad munema, nende munad on samuti viljastamata. Tänavused ilmadki pole paaritumist soosinud. Looduslikes paikades talvitunud mesilaspered elasid talve hästi üle ning pered arenesid ja sülemlesid kevadel suure kiirusega. Siis läksid ilmad aga jahedaks. Mesilasema ei lenda paarituma, kui sooja pole vähemalt 20 kraadi. Nii võis ka nende paaritumine kehv olla. Samas on kiire sülemlemise tagajärjel sel aastal tavapärasest rohkem noori mesilasemasid.
Eesti Mesinike Seltsi juhatuse liige ja mesinduskonsulent Aivo Sildnik lausus, et kaugelt on olukorda küll keeruline kommenteerida, kuid üks variantidest võib olla see, et noori emasid on palju.
Kuna leskede ülesanne on neid viljastada, otsivad nad lihtsalt sihtmärke. “Selle aasta mesindus ei mahu raamidesse ja on eriline, aga looduses võibki kõike juhtuda,” ütles Sildnik ja lisas, et kirjeldatud probleemil võib olla mitu põhjust ja olukorra hindamiseks peaks asja lähedalt nägema.

 

Maarja-Liis Orgmets

toimetus(at)virumaateataja.ee

teele.yprus(at)ajaleht.ee

Eestis on vajaka mesindust tundvatest veterinaaridest

Eesti mesi ja meetooted on jätkuvalt tervislikud ja kvaliteetsed, kuigi pooltes maakondades on üksikutes mesilasperedes avastatud ohtlikku haigust. Mesinike hinnangul on aga Eestis puudus mesilasi tundvatest veterinaaridest ning maaelu arengukavasse tuleks lisada mesinduse toetusvõimalused.

Eesti mesi on nii kvaliteetne ja hinnatud, et seda eksporditakse paljudesse kaugetesse riikidesse Hiinani välja. Tänasel meefestivalil degusteeriti tooteid, mille valmistamisel on kasutatud mett, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Kõik toidud sisaldavad mett – nii liha, kala, aedvili ja ka küpsetised,” selgitas Polli keraamika- ja käsitöökoja liige Siina Taal.

Ometi on mesinikud mures, sest ohtlik mesilashaigus – ameerika haudmemädanik – on levimas. Inimestele see ohtlik pole ja seega mee tarbimist ei tohiks see mõjutada, kuid mesilaspered võivad surra.

Eestis on praegu 36 haigestunud mesilasperet pooltes maakondades, enam Hiiu-, Valga- ja Tartumaal. Paraku on veterinaaridest mesinikele vähe kasu.

“Riigi tasandil tuleks väga kiiresti ja operatiivselt ette valmistada üks seltskond loomaarste, kes tunnevad mesindust ja julgevad mesilasse tulla. Praegu on neid mesindust tundvaid vetarste Eesti vabariigi peale nii vähe, et neid saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda,” rääkis meefestivali korraldaja Antu Rohtla, kelle sõnul ei julge veterinaarid enamasti mesilasse minna.

Eestis pole ka usaldusväärset mesilasperede registrit – erinevad ametkonnad pakuvad perede arvuks 24 000 kuni 43 000.

Nüüd tuleb valida – kas kasutada antibiootikume, tarud ja inventar desinfitseerida või siis valida äärmuslikum võimalus – hävitamine. Riik on valmis kahjusid hüvitama.

“Seda haigust on võimalik tuvastada ka aasta-paar varem, enne kui ta pole veel nii kaugele arenenud, et ta kujutab ohtu mesilasperedele ja laiemale levikule. Aga see eeldab väga head teadlikkust mesinikult ja väga head teadmist veterinaarinspektoreilt. Paraku pole meie veterinaarteenistuste pädevus veterinaarhaiguste tundmisel ülemäära suur. Nii et siin me kindlasti peame oma vetsüsteemi koolitama,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Just kiire tegutsemine aitas Eestil pääseda mullu levinud viljapuu bakterpõletikust, millest näiteks Lätis pole lahti saadud.

07.09.2013 22:09
Ragnar Kond, Viljandimaa

Põllumaade laiendamine vähendab kimalaste arvukust

 

Eestis on viimastel aastatel seoses põllumajandusmaa laienemisega kahanenud kimalaste ja mesilaste arv. Tolmeldavatele putukatele avaldavad ka mõju taimekaitsemürgid, mille mõju on sageli varjatud ja seetõttu täpsemalt teadmata, peagi hakkab maaülikool taimemürkide mõju uurima.mesilane võilillel

Põllumajanduses kasutatavad mürgid on välja töötatud teatud haiguste ja kahjurite vastu, kuid paratamatult mõjutavad need ka neid putukaid, kes on saagikuse seisukohalt väga olulised. Siinkohal tuleb arvestada, et kuigi mürgi kohta võib olla kirjas, et tegu on teatud tingimustel mesilastele ohutu preparaadiga, on neil enamasti kaudne mõju siiski olemas, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eesti maaülikooli teaduri Reet Karise sõnul on eriti salakavalad süsteemse mõjuga mürgid, millega töödeldakse mitmete taimede seemneid.

“See tähendab, et taim terve oma eluea vältel omab kõikides kudedes pestitsiide ja kõik loomad, kes taime kasvuea jooksul antud taimel toituvad, kasvõi ainult nektarit või õietolmu, saavad teatud hulga pestitsiidiga kokku. Meemesilast ei pruugi see kogus tappa, samal ajal lehetäi, kes on palju väiksem, võib see tappa või vähemalt eemale peletada, aga see toimib kõigile,” rääkis Karise.

Maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja Marika Männi sõnul on tundmata ka eri mürkide koosmõju tagajärjed.

“Väga väikesed doosid üldist suremust ei anna. Mõjud võivad olla väikesed, silmale märkamatud, aga nad muudavad mesilaste käitumist, eluiga, emade viljakust. See hakkab tasapisi ja salakavalalt mõjuma ning ühel hetkel märgatakse, et kimalaste arvukus on looduses langenud. Miks? See ei ole päriselt selge,” märkis Mänd.

Taimede saagikuse eest hoolitsevad peale mesilaste teisedki putukad. Ajakirjas Science avaldatud Kanada teadlaste artiklist selgus, et tolmeldamisel on metsikutel putukatel meemesilastest tähtsamgi roll. Nende levikuks on aga vaja põllumaade läheduses säilitada looduslikke rohumaid. Sama kinnitavad siinsedki uuringud.

“Oleme näinud selgelt, et kimalaste arvukus Eestis langeb nendes piirkondades, kus põllumajandustootjad on üles kündnud põlluservad teedeni välja. Nii väheneb looduslike niitude ja seal õitsvate taimede osakaal ning praegustes maaelu arengukavades on sees, et keskkonnasõbralike toetuste saamiseks peavad tootjad rajama servalad või teatud osa põllust jätma niidutaimestiku alla nii, et mesilased saaksid korjata sealt nektarit ja õietolmu ajal, mil põldudel pole õitsvaid taimi,” rääkis Mänd.

Suverapsi õitsemisaja saabudes algab maaülikoolis uuring, mis analüüsib taimemürkide mõju meemesilastele. Uuringust tehakse kokkuvõtted tuleva aasta lõpuks.

 Piret Ehrenpreis29.05.2013

Allikas http://uudised.err.ee/

Mesilastele ohtlikud pestitsiidid saavad EL-is kaheaastase kasutuspiirangu

Euroopa Liidu riikide esindajad ei suutnud eile toimunud hääletusel leida üksmeelt neonikotinoide sisaldavate pestitsiide ärakeelamise osas, kuid Euroopa Komisjon otsustas, et 2-aastane kasutamispiirang siiski tuleb. Neonikotinoide peetakse üheks peamiseks süüdlaseks mesilaste massilises hävimises.beeProtest_2549477b

Euroopa Komisjon teatas eile, et asjakohaste pestitsiidide kasutamise keelu rakendamist menetletakse edasi hoolimata sellest, et kõik 27 liikmesriiki pole selles suhtes üksmeelel. Keelustamine puudutab eelkõige neonikotinoide sisaldavaid pestitsiide, mida toodavad peamiselt pestitsiiditootjad Bayer Saksamaal ja Syngenta Šveitsis.

Neonikotinoidid on närvimürgid, mis võivad toimida nii kontakt- kui ka seedemürgina, seega nii välis- kui ka seespidiselt. Kuna nad püsivad taimes kaua, on nende mõju pikaajaline. Teadusuuringud näitavad, et neonikotinoidide kasutamisel on tõsisemad tagajärjed, kui seni oletatud. Mesilastele mõjuvad need eriti rängalt, sest toimivad koos teiste teguritega: varroalestaga, monokultuurse põllupidamisega ning õiterikaste põllupeenarde kadumisega, kirjutab Bioneer.

Tootjad oma turu pärast mures

Euroopa Komisjon otsustas kõnealused pestitsiidid keelata jaanuaris pärast seda, kui Euroopa Liidu teadlased avaldasid uuringu, mille kohaselt vastavad keemilised putukatõrjevahendid kujutavad endast tõsist ohtu mesilastele. Ent hoolimata sellest väidab osa tootjaid ja teadlasi endiselt, et seos neonikotinoidide ja viimastel aastatel toimunud “mesilaspere kokkukukkumise sündroomina” (Colony collapse disorder – CCD) tuntud nähtuse vahel pole piisavalt tõestatud.

Šveitsi suurettevõte Syngenta kritiseeris komisjoni otsust, väites, et mesilaste arvu vähenemise põhjuseks on pigem nende elupaikade hävimine ja haigused, mille kandjaks on varroalest. “Ettepanek põhineb ebapiisavatel uuringutel ja ignoreerib vastupidiseid tõendeid, mis näitavad, et pestitsiidid ei kahjusta mesilaste tervist,” ütleb ettevõte oma seisukohavõtus.

Piirangu jõustumise ajal ei saa Syngenta müüa taimekaitsevahendit Cruiser, mida kasutatakse laialdaselt maisi ja rapsi kasvatamisel kaitseks lehetäide ja teiste kahjurite vastu. Samas on see keeld vesi konkurentide veskile, kes toodavad alternatiivseid taimekaitsevahendeid – nagu näiteks Dow Chemical. Osa teadlasi leiab, et ka nendes leiduvate koostisosade mõju mesilaste tervisele on vähe uuritud.

Syngenta ja Bayer väidavad, et nende tehtud uuringute põhjal läheks neonikotinoidide keeld Euroopale maksma miljardite eurode väärtuses viljasaaki. Ent 2011. aastal tehtud EL uuring toob välja fakti, et mesilased ja teised tolmeldajad nagu näiteks liblikad, mardikad ja linnud toovad igal aastal inimkonnale 203 miljardi dollari eest kasu. Tegelikult on neonikotinoidide tõttu suures ohus ka teised tolmeldavad putukad, kuid uued kasutuspiirangud on suunatud vaid mesilaste kaitsmisele.

Keelu poolt hääletas 15 riiki

Kokku hääletas keelu poolt 29. aprillil 15 Euroopa Liidu riiki – kaks riiki rohkem kui eelmisel hääletuskorral märtsis, ent siiski ei piisanud sellest keelu koheseks jõustumiseks ja lõpliku otsuse võttis vastu Euroopa Komisjon. Keeldu plaanitakse rakendada neonikotinoidide kasutamisel kõikide teraviljade puhul välja arvatud talivili ja sellised taimed, mida mesilased ei tolmelda nagu näiteks suhkrupeet. Keeld jõustub 1. detsembril 2013 – viis kuud hiljem kui komisjon esialgu plaanis.

“Tänane hääletus näitab selgelt, et pestitsiidide keelustamise poolt on märkimisväärsel hulgal teadlasi, poliitikuid ja avalik arvamus,” ütles Greenpeace’i põllumajanduspoliitika juht Marco Contiero.

Need riigid, kes hääletasid keelu vastu, jäid vähemusse – nüüd peab Euroopa Komisjon ruttu vastu võtma otsuse peatada kõnealuste pestitsiidide kasutamine, kaitsmaks Euroopa toiduainetööstust ja ökosüsteemi, ütles ta.

Maasõprade Euroopa organisatsiooni (Friends of the Earth Europe – FoEE) kampaania juht Andrew Pendleton ütles, et tegu on märkimisväärse terve mõistuse võiduga ja nende pestitsiidide keelustamine on tähtis samm meile elutähtsate tolmeldavate putukate tervise parandamisel.

“Aga pestitsiidid on vaid üks põhjus, mis mesilasi ohustab – kui David Cameron tõesti muretseb nende väljasuremise pärast, siis peaks ta kiiresti välja tulema konstruktiivse plaaniga mesilaste päästmiseks,” ütles ta, lisades, et Ühendkuningriikide valitsuse vastuseis nende kemikaalide ärakeelamisele vaatamata kasvavale teaduslikule murele näitab ühenduse keskkonnapoliitika jätkusuutmatust.

Allikad: ReutersBBCInfowarsDaily MailBioneer

Foto: The Telegraph

Toimetas Ksenia Kask (Telegram)

 

Eestis on ligi 6000 mesinikku

Eestis tegeles 2012. aastal meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist. Neist 17 olid üle 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringust „Eesti mesindussektori struktuur“.thi_2020

„Eesti meetootmine on koondunud Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaale, mille põllumajanduslikes majapidamistes on kõige rohkem mesilasperesid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Ligi kuuel tuhandel Eesti mesinikul oli EKI hinnangul eelmisel aastal kokku 43 900 mesilasperet, sealjuures kutselistel mesinikel keskmiselt 224 peret mesiniku kohta.

„Täpse arvu määratlemist raskendab mesinike mesilasperede arvu pidev muutumine tootmise laiendamise, kokkutõmbumise, perede talvise või haigustest tingitud väljaminemise tõttu,“ selgitas Josing. Kõigist mesinikest on end PRIA registris arvele võtnud 1135 mesinikku, kellele kuulub kokku 14 900 mesilasperet.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul võiks mee tootmine lähiaastail kasvada. „Kuna mee tootmine on Eestis väiksem kui tarbimine ja juba leiavad ettevõtjad ka ekspordivõimalusi, siis loodame, et mee tootmine lähiaastatel kasvab ning mesindusest kujuneb võimalikult suurele hulgale mesinikest oluline sissetulekuallikas,“ rääkis Lemetti.

Mesindusorganisatsioonide hinnangul võib Eestis olla kuni 50 mesinikku, kes teenivad peamise sissetuleku mesilaste pidamisest ning ligi paarsada, kes teenivad mesindusest olulist palga- või pensionilisa. „Ülejäänutel on tegemist väiksema lisasissetuleku või eelkõige hobiga,“ lisas Marje Josing.

Alates 2010. aastast peavad kõik mesinikud sõltumata mesilasperede arvust registreerima need PRIA mesilasperede registris. Registreerida saab maakondlikes PRIA büroodes ja järgnevatel aastatel uuendada andmeid e-PRIA kaudu.

Uuring „Eesti mesindussektori struktuur“ valmis Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Vaata uuringu täisteksti  www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-mesindussektor-2013.pdf.

Mesilasi ohustava tõrjevahendi keeld raskendab rapsikasvatajate elu

Mesilaste kaitseks 1. detsembrist jõustuv piirang, millega keelustatakse Euroopa Liidus ajutiselt kolme neonikotinoidset toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi kasutamine mõnedes piirkondades, võib teha keerulisemaks rapsikasvatajate elu.rape-seed-spraying-jt-images

 

Mesilased koguvad rapsipõlult õietolmu ja kui seal on tehtud keemilist putukatõrjet, siis mürgid satuvad ükskord kindlasti ka mesilastarusse. Koeru mesinik Lembit Liin ütleb, et tarusse tassitud mürgid mõjutatavad otseselt mesilaste järeltulevat põlve, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Kui haue nõrgeneb, siis on see väga hea foon kõikidele teistele haudmehaigustele, mis meil nii ehk nii mesilastel on ajaloos olnud,” nentis Liin.

Klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite ning nendega töödeldud seemnete kasutamist ja müüki piiratakse Euroopa Liidus alates selle aasta 1. detsembrist. Piirang vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul.

“Selle aja jooksul teevad teadusasutused vastavad lisauuringud, et selgitada välja, kas need vahendid võivad olla mesilastele sellisel määral ohtlikud, et need tuleks püsivamalt keelustada,” ütles põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas.

Ta lisas, et neonikotinoidide kasutamine pritsitava preparaadina pole Eestis kuigi laialt levinud, küll aga puhitakse kogu külvatav rapsi seeme neonikotinoide sisaldava vahendiga Cruiser OSR, millele pole asendajat. “See tähendab, et selle keelustamine tuleb kompenseerida kasvuaegse pritsimisega,” märkis Raukas.

Ka osaühingus Estonia külvatakse Cruiser OSRiga puhitud rapsiseemet, kuid hilisemas putukatõrjes neonikotinoide ei kasutata.

“Kindlasti on võimalik ka igasuguseid bioloogilisi tõrjeid kasutada, suurtootmises muidugi ei saa sellest rääkida, kuid kui seda mingil määral piirata ja on alternatiive, siis tuleb seda teed pidi minna,” sõnas Estonia agronoom Helina Märtmann.

Põllumajandusamet kontrollib aastas umbes 350 korral taimekaitsevahendite kasutamist, nüüd võetakse luubi alla turustajad.

28.05.2013, Olev Kenk, Järvamaa

Rapsi pestitsiidid hävitavad tolmeldajaid – Maaleht

Toimetas: Kai Simson, Maaleht
09. juuli 2012 14:53

Rapsi pestitsiidid hävitavad tolmeldajaid

Eesti Maaülikoolis kaitstud Eneli Viiki doktoritöös uuriti kas laialt kasutatav ning tolmeldavatele putukatele ohutuks peetud põllumajanduslik putukamürk on seda ka tegelikult. Tulemused valmistasid pettumuse: mürk rikub putukate hingamist, vähendab nende eluiga ning mürgile lisatud tolmeldajaid peletav aine põllul ei toimi.

Ligi 90% õistaimedest on putuktolmlevad. Umbes kolmandiku oma toitu saab inimene otse või kaude tänu tolmeldajatele. Kõige tõhusamad tolmeldajad on mesilaselaadsed, sh. meemesilased ja kimalased.
Viimastel aastakümnetel on aga maailmas järjest teravamalt kerkinud esile tolmeldamiskriis – tolmeldavate putukate arvukus ja liigirikkus on vähenenud, mistõttu paljudele looduslikele ja kultuurtaimedele ei jätku neid enam piisavalt. Eriti drastiline näide on 2006. aastast ilmnema hakanud tarude hukkumise sündroom: mesitarud jäävad lihtsalt tühjaks, olles kahjuritest puutumata ning ka surnud mesilasi ei leidu.
Tolmeldajate kao peapõhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust: sellega seotud elupaikade ja toidu kadu ning suurenenud pestitsiidide kasutust.

Mesilastele pakuvad põllumajandusmaastikul toitu rikkalikult õitsvad rapsipõllud, mis on oma ohtra ja suhkrurikka nektari väärtusliku õietolmu tõttu väga atraktiivne toidutaim. Rapsi kasvupind on viimastel kümnenditel pidevalt kasvanud, mis on loonud soodsad tingimused kahjurputukatele, kellest Eestis on suurimaks probleemiks hiilamardikad.
Seetõttu on insektitsiidid muutunud rapsikasvatuse peaaegu vältimatuks osaks. Kahjuks mõjuvad putukatõrjevahendid halvasti ka kasulikele putukatele, sh. tolmeldajatele. Selleks, et kaitsta tolmeldajaid pestitsiidide kahjulike mõjude eest, tuleb eelkõige vältida õitsvate taimede pritsimist. Teatud juhtudel on see siiski lubatud: näiteks püretroidide puhul, kuna neile on lisatud repellenti ehk putukaid eemale peletavat ainet.

Keemiafirmad peavad enne uue pestitsiidi turule lubamist tegema katsed selle toksilisuse kohta. Nende katsete usaldusväärsus on aga üksjagu küsitav. Esiteks, katsed tehakse enamasti laboris või väikesemahuliste põldkatsetena mistõttu tulemused ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda põllutingimustes. Teiseks, enamus uurimusi viiakse läbi mudelorganismi meemesilasega, järeldused tehakse aga teistegi tähtsate tolmeldajate, näiteks kimalaste kohta.

Kimalaste eluviis ja korjekäitumine on aga meemesilaste omast märksa erinev. Kolmandaks, katsetes uuritakse vaid seda, kas mesilased hukkuvad mürgi mõjul, ent mürk võib mõjuda ka aeglasemalt, rikkudes mesilaste tervist ja vähendades niiviisi pere eluvõimet.

Doktoritöö näitas, et säärased mured on vägagi õigustatud. Uuriti rapsipõllul hiilamardikate tõrjeks kasutatavat püretroidi Fastac 50 EC (toimeaine alfa-tsüpermetriin 50 g/l). Kuigi sellele pestitsiidile on lisatud repellenti, näitasid katsed, et see ei toimi: meemesilased ei eristanud pritsitud ja pritsimata rapsitaimi ei avamaastikul ega ka väikesemahulises põldkatses. Fastac 50 EC repellentset toimet ei tuvastatud isegi üks ööpäev pärast pritsimist, kuigi ametlikel andmetel peaks see neid peletama kahe ööpäeva jooksul.
Kõige rohkem lähtusid meemesilased korjemaa valikul hoopis õite tihedusest. Nii koguneb neid mürgitatud põldudele isegi rohkem kui mujale – kuna insektitsiid hävitab kahjurid, on pritsitud rapsipõldudel õisi rohkem.
Uuriti ka seda, kas Fastac 50 EC võib olla putukate tervisele ohtlik isegi väikestes, mittesurmavates kogustes. Katsed tehti ühe maailmas enim kasutatava loodusliku tolmeldajaliigi, karukimalasega. Leiti, et isegi kümme korda lahjem Fastac 50 EC lahus kui Eestis rapsipõldudele soovitatav pritsimisnorm, vähendas oluliselt karukimalaste eluiga.

Fastac 50 EC subletaalsed doosid muutsid oluliselt karukimalaste ainevahetuse taset ja hingamisrütme: rahulolekule omane katkendlik hingamine muutus tsükliliseks või pidevaks. Arvatakse, et katkendliku hingamise üks eesmärk on vältida hingamisel tekkivat veekadu, mis võib põhjustada putuka liigset kuivamist. Doktoritöö katsed seda siiski ei
kinnitanud: insektitsiidi olulist mõju veekaole ei tuvastatud.

Tervisekahju täpne mehhanism vajab niisiis veel selgitamist. Küll aga on selge see, et tolmeldajate kao ja mesitarude hukkumise sündroomi üht põhjust võib otsida just pestitsiididest.

Tolmeldajad on evolutsioonis kohastunud ära tundma erinevaid signaale ning vastavalt nendele käituma. Paraku on pestitsiidid evolutsioonilises ajaskaalas veel täiesti uus nähtus ning tolmeldajad ei suuda nendega seotud riske veel ära tunda. Pestitsiide ei tohiks kasutada profülaktikaks vaid üksnes vastavalt kahjurite hulgale põllul.
Tolmeldajate kaitset pestitsiidikahjude eest tuleks toetada ka riiklikult, sh. EL ühise põllumajanduspoliitika kaudu. Vaja on nii pestitsiidide mõjude täpsemaid uuringuid kui ka keskkonnasõbralikumaid kasvatustehnoloogiaid.

Väitekiri valmis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonnas, juhendajateks professorid Marika Mänd ja Anne Luik.

Allikas: http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/rapsi-pestitsiidid-havitavad-tolmeldajaid.d?id=64654546

Mesilaste hukkumise üheks põhjuseks varroa lesta.

Mesilaste populatsioon on oluliselt vähenenud, mille üheks põhjuseks arvatakse olevat Varroa lesta. Antud video kirjeldab mesilaste elu ja Dr Anderson võitlust Varroa lestaga, kus ta püüab lahendada maailma olukorda. Austraalia on ka hetkel ainus riik, kus puudub Varroa lesta. Austraaliast eksporditakse terveid mesilasi välismaale, et need tolmendaksid teiste riikede põllukultuure. Dr Anderson on arvanud, et on ainult aja küsimus, kui Varroa lestad satuvad Austraaliasse