Mesi maksab tänavu rohkem

 mesinik haabel foto arvo tarmula

Linnamäel üle 40 aasta mesilasi pidanud Mati Haabel alles plaanib suuremat meevõttu. Seni on ta mett võtnud pisteliselt mõne raami kaupa. ARVO TARMULA

Mullusega võrreldes tõotab tänavune meesaak tulla parem, mee hind aga on tõusnud.

Linnamäel aastakümneid mesilasi pidanud Mati ja Hardi Haabel küsisid mullu meekilo eest kuus eurot, tänavu seitse eurot. Pooleliitrise purgitäie saab Haabelite käest 5.50ga.

Mati Haabeli sõnul olevat Pärnu pool nii palju vihma sadanud, et niru saak sunnib meekilo eest küsima kuni kümme eurot. Kümme eurot kilo müüb mett ka Risti mesinik Olev Orgmets. Nii kõrgele tõstis hinna mullune nigel meeaasta. „Sügisel juba kerkis kümne peale,” ütles Orgmets. Orgmetsa kanarbikumesi on veel kallim, 12–14 eurot kilo.

Kanarbikumee teeb kalliks, et ta on väärtuslik, samuti see, et puhast kanarbikumett vurritades kärjest kätte ei saa. See on võimalik vaid siis, kui on tehispõhjaga kärg, vahast põhjaga kärg läheb puruks, sest mesi on paks. Nii tulebki puhta kanarbikumee ja vahakärje puhul mesi välja pressida, see aga on kallim kui vurritamine.

Orgmets ütles, et tema mesi on kallis ka sellepärast, et ta ei villi mett plastnõudesse ega korduvkasutatavaisse purkidesse, vaid tuttuutesse. „Hapukurgimett mina ei müü,” ütles Orgmets. Ta pidas silmas, et korduvkasutatavale klaaspurgile võib seal enne hoitud toidu lõhn külge jääda.

Õige meevõtt alles algab

Hinnatõusust hoolimata ütlevad mesinikud kui ühest suust, et ostjate järjekord on ukse taga, jätkuks vaid mett, mida müüa. „Eks inimesed ole saanud teadlikumaks. Ei söö enam nii palju suhkrut,” ütles Mati Haabel. Ka on igal mesinikul oma kindlad kunded, kes mesinikku usaldavad, naljalt kellegi teise käest ei osta, ja on nõus küsitud hinnaga. Väga kõrgeks mee hind siiski minna ei saa, sest inimesed siis enam ei osta, nentis Kullamaa mesinik Heinart Rokk.

„Kui teda maruvähe on, siis ajab muidugi hinna üles,” lisas Rokk.

Tänavu seda tõenäoliselt ei juhtu, sest saak tõotab tulla Eesti keskmine. „Laenu võtma ei pea ega pankrotti lähe,” ütles Mati Haabel.

Juuli lõpu soojad ja kuivad ilmad tõotavad korralikku korjet. „Kui mesinikul nina otsast vesi sirinal voolab, siis tuleb mett,” ütles Haabel.

Haabelid on seni mett võtnud pisteliselt mõnesaja kilo ümber. „Aga see on alles väheke. Meie mõõdame saaki tonnides,” ütles Haabel. Pisteline meevõtt tähendab, et võetakse puust kärg või paar. Üsna pea loodavad Haabelid alustada ka lausvõtmist. „Nüüd soojaga hakkas korralikumalt sisse jooksma,” ütles Haabel.

Haabelite mesila lähistel asuvad suured tatra-, põldoa- ja keeripeapõllud, mis on mesikast isegi parem meetaim.

„Mesilastele meeldib keerispea hullupööra,” ütles Haabel. Keerispeamesi on väärtuslik. Kristalliseerub see valgeks nagu rapsi-, mesika- ja pärnamesigi.

Heinart Rokk ütles, et plaanib korralikku meevõttu nädalavahetuseks. „Ilmad on soojad. Arvata võib, et midagi nad koju toovad,” ütles Rokk. Tormiline kevad, mil kõik korraga õitses, vahetus jahedama ilmaga. „Eks see, mis oli kevadel korjatud, pisteti vahepeal pintslisse,” ütles Rokk.

Jaheda ja vihmase ilmaga mesilased korjel ei käi.

Ostjad tahavad vedelat mett

Olev Orgmetsa sõnul tõotavad tema Taeblas asuvad tarud korralikku, Risti omad aga kehvemat saaki. Taeblas on lähistel 15 ha ristikupõldu. Ristil tuleb oodata kanarbiku õitsemist. Seni on Orgmetsal võetud 300 kilo mett.

Orgmets ütles, et millegipärast tahavad inimesed osta vedelat mett ja ükskõik mis ajal. Õige mesi aga kristalliseerub mõne aja möödudes. On mõned üksikud taimed, mille mesi jääb vedelaks, näiteks kanarbik, paakspuu ja põdrakanep. Siis peab olema tegemist täiesti puhta, ainult ühe taime meega, tavaliselt korjavad mesilased aga segamett. Kui mesi üldse ei kristalliseeru, võib ta olla 70–80 kraadi peale kuumutatud, aga sel juhul on suur osa kasulikke aineid meest kadunud, ütles Orgmets.

Mee hind turul eurodes

Haapsalu 10

Tallinna keskturg 8

Nõmme turg 8

Tartu 8

Pärnu 8

Narva 8

Valga 7

Viljandi 8

Eelmise nädalaga võrreldes ei ole hind muutunud.

 

Mesinikud ennustavad head meesaaki

25. juuli 2014 KÜLLI KRIIS

24_2lk

 

 

 

 


Suviselt soe mai ja kuum juuli hüvitasid külma ning vihmase juunikuu, mil mesilased tarudest korjele lendama ei pääsenud.

“Minu vene kliendid on tihtipeale “mai mett” küsinud. Varem ei saanud ma aru, mida nad sellega mõtlevad – maikuus pole ju veel mingit mett. Aga tänavu oli koguni aprilli mesi – esimese mee vurritasin juba mai lõpus,” räägib Kohtla vallas Peeri külas 28 mesitaruga majandav Ester Arras.

Mett on tänavu tema sõnul “nii et tapab”: “Talvitumine oli võrratu, pered olid kevadel tugevad, pärnad õitsesid väga õigel ja ilusal ajal. Juuni oli küll vilets kuu, aga juuli see-eest jälle väga hea.”

Põhiline mesi tuleb praegu kodu lähedal olevalt rapsipõllult. Selle õitsemisaeg saab kohe-kohe läbi ja siis pole mesilastel enam midagi võtta peale põdrakanepi, mida seal kandis on paraku vähe.

“Rapsimett osa inimesi ei taha – ei meeldi, et suhkrustunult on see valge nagu rasv, ja eks peljatakse ka rapsipõldude mürgitamist, sellest on ju nii palju räägitud. Aga kätte pole mesi mulle kunagi jäänud, on kindlad püsikliendid ja talupoes on see ka müügil.”

Vaarikakorje jäi vahele

Samas vallas Täkumetsa külas pooltsada mesitaru pidav Toomas Alt tunnistab, et mullusele jääb tänavune meesaak alla – aga mullu oli ka haruldaselt hea meeaasta -, ent rahule võib sellega jääda küll.

“Soe talv oma ühtlase temperatuuriga oli mesilastele väga hea. Mai oli väga ilus, paju pealt sai palju mett ja võililledelt ka, tänu sellele ei jäänud mesilased juunis nälga, ehkki mesinikule see midagi juurde ei toonud. Vaarikakorje jäi juunis põhiliselt vahele ja eks nii mets- kui aedvaarikaid ongi praegu vähe ning marjad väikesed.”

Peamistest meetaimedest õitsevad praegu ohakas, angervaks ja põdrakanep. “Kuivus ja kõrge temperatuur hakkavad nüüd juba natuke liiga tegema, põdrakanep õitseb ruttu ära ja korjeaeg  jääb lühemaks. Rapsipõlde on siin ümbruses ka, õnneks on need põllumehed mõistlikud ja mürgitavad õigel ajal õigete asjadega.”

Alt ei näe põhjust millegi üle kurta ja arvab, et kurdavad enamasti need, kellel on kuni kümme taru. “Suurtel mesinikel ikka viiskümmend protsenti mesilastest välja ei lähe; mina ennast suureks ei pea, aga ei kujuta ette, et oma tootmisvahenditest poole võiksin kaotada.”

Juuli ilm on määrav

Iisaku valla enama kui saja perega mesinik Ardo Lilium peab tänavust suve normaalseks ja mõtleb selle all ennekõike juulikuud.

“Peakorje on ikka juulis, pärast jaanipäeva hakkab vähehaaval pihta. Varajane kevad eriti midagi ei mõjuta, mesilaste areng käib natuke teistmoodi, sel ajal pere kasvab ja areneb ning eriti midagi veel ei korja.”

Juunikuu kohta ütleb ta, et siis tuli tavapärasest rohkem vaeva näha, et sülemlemist ära hoida, aga juulis sai see vaev tasutud, sest pered olid suured ja tugevad ning mett on tulnud omajagu.

“Meie kandis august enam saaki ei mõjuta, suurem korje lõppeb 10. augusti paiku ära ja siis on veel ainult “järelnoppimine” – tilgub natuke vähehaaval.”

Mesi otse mesinikult

“Mesilastele olid soodsad nii talv kui kevade areng kuni mai lõpuni ja siis jälle 3. juulist alates – palav mesilastele meeldib,” räägib Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. “Juunis oli suhteliselt palju sülemlemist ning seal, kus sellele piiri panna ei suudetud, jäid pered nõrgemaks ja saak väiksemaks.”

Ka Kilk räägib kehvaks jäänud vaarikakorjest ja lisab sellele valge ristiku, mis alguses samuti viletsapoolne oli. Peale põdrakanepi annavad praegu veel head mett jumikas ja mesikas.

Mee hinna kohta arvab ta, et see võib pisut tõusta, kuna pakkumist on vähem kui eelmisel aastal.

“Mõni mesinik on otsemüügi hinda tõstnud – eelmisel aastal küsis kilo eest viis-kuus eurot, nüüd seitse,” on ta kuulnud. “Samas tarbija tahab Eesti mett ja ongi valmis selle eest seitse eurot maksma. Ja kui tegemist on mesiniku ja püsikliendi vahel tekkinud usaldusväärsusega – umbes 70 protsenti mett ostetakse otse mesinikult -, siis polegi hind nii väga tähtis. Aga ainult mõne mesiniku kõrgema hinna põhjal ei saa muidugi järeldusi teha ega üldist hinnataset ennustada.”

Mesindussaaduste ravivad omadused

mesilane võilillel
Mesi on juba tuhandeid aastaid olnud unikaalne ravim, mida on kasutatatud ravimise eesmärgil muinasajast kuni tänapäevani.
Meel on inimorganismile mitmekülgne farmakoloogiline ja raviv toime (vt allolevat tabelit): toniseerib, tugevdab, tõstab aju ja keha töövõimekust, rahustab, vaigistab valu, avaldab allergia-, põletiku-, paistetus- ja skleroosivastast mõju, reguleerib ainevahetust, parandab nägemist, seedimist, mälu, naha seisundit, noorendab organismi ja pidurdab vananemisprotsesse.
Mesi on ajule parim glükoosivarustaja.
Mesi on aluseks uue kaasaja meditsiini suuna – apifütoteraapia arendamiseks.
Fotol on mesilase jalgade küljes õietolm.Teadlaste, arstide ja ravitsejate poolt tuvastatud mesindussaaduste farmakoloogilised ja ravivad toimed (toodud samas sõnakasutuses, nagu lähteallikates-vt kasutatud kirjandus)Kommentaar tabelile: vakladepiim ehk töömesilaste toitepiim

Aktiveerib:
keha kaitsemehhanisme
mesi, taruvaik, mesilasmürk
kasvu mesi, kärjekaanetis, mesilasemapiim,suir, taruvaik, õietolm
rakkude ja kudede arengut mesi, kärjekaanetis, vaha, vakladepiim, mesilasemapiim, suir, taruvaik, õietolm
vereloomet mesilasemapiim, taruvaik, õietolm
uriini ja sapi eraldust õietolm
ensüümide metabolismi mesilasemapiim
Allergiavastane mesilasmürk, mesilaskehad
Antibakteriaalne mesi, kärjekaanetis, mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, mesilasmürk, õietolm
Antiviiruseline mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, õietolm
Antioksüdantne mesi, taruvaik, õietolm
Antiseptiline mesi, vakladepiim, taruvaik, mesilasmürk
Antisklerootiline õietolm
Antitoksiline mesi, mesilasemapiim, taruvaik
Antibiootikumiline mesi, kärjekaanetis, vaha, taruvaik, mesilasmürk, õietolm
Valuvaigistav taruvaik, mesilasmürk, mesilaskehad
Taastab: soolestiku aktiivsust taruvaik
näärmete tegevust mesilasemapiim, vakladepiim
kaltsiumi vahetust luudes suir
soolestiku mikrofloorat suir
närvirakke mesilasemapiim, vakladepiim, mesilasmürk
liigeseid taruvaik, vaha
maksa ja neerude tegevust suir, õitetolm
Haavade tervendaja mesi, kärjekaanetis, taruvaik, vaha
Hematoomide kõrvaldaja mesilasemapiim, vakladepiim, suir
Normaliseerib: vererõhku mesilasemapiim, mesilaskehad, õietolm
ainevahetust kudedes mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, suir, taruvaik, mesilasmürk, õietolm
seedimist mesilasemapiim, suir, õietolm
naishormoonide tegevust mesilasemapiim, vakladepiim
maksa tegevust mesi
lihaste ja närvide tegevust mesilasmürk
vere koostist mesilasemapiim, vakladepiim
füsioloogiliste süsteemide tegevust mesilasemapiim, suir
Üldtugevdav mesi, mesilasemapiim, taruvaik, õietolm
Noorendav mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, suir, taruvaik, õietolm
Enneaegset vananemist pidurdav mesi, suir
Kiiritusevastane mesi, taruvaik, õietolm
Köhavastane vaha, kärjekaanetis
Paisetevastne mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, õietolm
Puhastab: magu ja soolestikku mesi
veresooni mesilasemapiim, vakladepiim, vaha, suir
verd taruvaik
tervet organismi mesi, taruvaik, suir
Põletikkude vastane mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, mesilasmürk, mesilaskehad
Seenhaiguste vastane taruvaik, õietolm
Sügelemisvastne taruvaik
Suurendab: töövõimet mesi, taruvaik, mesilasmürk
rinnapiima eraldust mesilasemapiim, vakladepiim, vaha
vastupanuvõimet ebasoodsate keskkonnategurite suhtes mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, õietolm
potentsi meestel suir, õietolm
naha läbilaskuvust taruvaik
hemoglobiinisi saldust veres mesilasmürk
sapi eritust taruvaik
vaimset töövõimekust mesi, taruvaik, vakladepiim, mesilasmürk
vastupidavust stressile õietolm
Vähendab: verehüübimist taruvaik, mesilasmürk, õietolm
glükoosi sisaldust veres mesilasemapiim, vakladepiim, õietolm
kolesterooli sisaldust veres mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, mesilasmürk, õietolm
Takistab:
allergilise reaktsiooni teket
mesilasemapiim, vakladepiim
trombide teket taruvaik, mesilasmürk, õietolm
infektsioohaiguste arengut taruvaik, mesilasmürk
vähi kasvu ja arengut mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, mesilasmürk
Laiendab:
veresooni ja kapillaare
mesilasemapiim, vakladepiim
ajuveresooni, koronaarartereid mesilasemapiim, vakladepiim, mesilasmürk
Reguleerib:
vererõhku
mesi, taruvaik, õietolm
ainevahetust mesi
soolestikueritust mesi
endokriinsete näärmete tegevust mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik
soolestiku tegevust üldse õietolm
Spasme ja krampe kõrvaldav mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik
Stabiliseerib homeostaasi organismis taruvaik
Stimuleerib:
insuliini eritust
suir, õietolm
fagotsüütide eritust mesilasemapiim, vakladepiim
luukoe kasvu mesilasemapiim, vakladepiim
kudede taastamist mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik
sugunäärmete tegevust suir, õietolm
kilpnäärme tegevust suir, õietolm

 

endokriinse süsteemi tegevust mesilasemapiim, vakladepiim, suir, õietolm
Toniseerivad mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, suir, õietolm
Tugevdavad:
immuunsüsteemi
mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, suir, taruvaik, õietolm
kapillaare suir, õietolm
südame-veresoonkonnasüsteemi suir
Parandavad:
söögiisu
mesilasemapiim, vakladetepiim, õietolm
vereringlust kärjekaanetis, taruvaik, mesilasmürk,suir, õietolm
nägemist mesi, mesilasemapiim, õietolm
südame-veresoonkonnasüsteemi tegevust mesilasemapiim, vakladepiim, õietolm
ainevahetust taruvaik, kärjekaanetis, vaha, õietolm
mälu mesi, mesilasemapiim, vakladepiim, õietolm
vere koostist suir
neerupealsete tegevust mesilasmürk, õietolm
seedimist ja toidu omistamist mesi, taruvaik, mesilasmürk
endokriinse süsteemi tegevust mesilasemapiim, vakladepiim, taruvaik, mesilasmürk
Suurendavad meditsiiniliste preparaatide toimet taruvaik
Kiirendavad raskete metallide ja mürkide väljaviimist mesilasemapiim, vakladepiim, õietolm
Rahustavad mesi

Allikas: V. Mihkelsoo ja N. Vahtramaa, “Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja”.

Mee omadused määrab õietolm

Elo Odres,
25. mai 2013, 07:57

Kui kiiresti mesi loomulikul teel kristalliseerub, sõltub sellest, millistelt taimedelt see on korjatud. Poes müüdavad vedelad või kreemjad meed on kõik enne väiksematesse purkidesse pakendamist uuesti vedeldatud.kilk

Kui kiiresti mesi kristalliseerub, sõltub peamiselt glükoosi ja fruktoosi vahekorrast mees. See vahekord sõltub omakorda, mis taimedelt on õietolm korjatud, selgitab Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Kui mees on rohkelt fruktoosi, seisab see kauem vedel. Kui ülekaalus on glükoos, tahkub mesi kiiresti. Kiirelt tahkuvad näiteks võilille- ja rapsimesi.

“Neis on isegi nii palju glükoosi, et kui mesinik tarust mett ruttu välja ei võta, on mesi juba kärgede sees kristalliseerunud,” teab Kilk.

Suve esimesel poolel õitsevate taimede – paju, võilill, vaarikas – õietolmust saadud mesi on üldiselt hele ja kiiremini tahkuv. Suve teisel poolel hakkab tarudesse jõudma metsalillede mesi, mis on tumedam ja seisab kauem vedel. Näiteks põdrakanepi mesi püsib suhteliselt kaua vedel. Poest võib leida Ungari akaatsia-mett, mis seisab täiesti töötlemata 2-3 aastat vedel.

Kreemjas mesi tekib kiusamise tulemusel

Kärgedest eraldatud mesi kristalliseerub täielikult umbes kuuga. Kui mesi on kärgedest välja vurritatud, panevad need mesinikud, kes oma saaki ka jaekaubanduses müüvad, selle suurtesse tünnidesse. Sealt võetakse ja villitakse seda vajaduse järgi ümber väikestesse purkidesse. Poodides müügil olevad kreemjad või täiesti vedelad meed – nagu oleks eile tarust tulnud – on kõik vahepeal olnud tahked.

Selleks, et mesi kõigepealt suuremast hoiunõust kätte saada, tuleb see panna paariks päevaks vesivanni aeglaselt soojenema. Mõnikord võib selline soojendatud ja vedelaks sulatatud ning ümber villitud mesi uuesti tahkudes muutuda jämekristalseks. “Jämekristalliseerumine sõltub esiteks taimedest, kust mesi on korjatud, teiseks võib see näidata, et mesi on üle kuumutatud,” räägib Kilk. Jämekristalliseerunud mee puhul on glükoos ja fruktoos teineteisest eraldunud: meepurgi ülaosas on vedelam fruktoosirikas kiht, allpool aga kõva glükoosikiht. Mee kasulikke omadusi jämekristalliseerumine ei kahjusta, küll aga kaubanduslikku välimust.

Kreemja mee saamiseks kasutavad eri tootjad natuke erinevaid protseduure, kuid oluline on, et mett pidevalt segataks. Üks suuremaid Eesti meemüüjaid Meveda kasutab oma kreemja mee saamiseks Saksa päritolu tehnoloogiat. Mesinik Jaanus Tulli sõnul on kreemjas mesi eriti populaarne Saksamaal ja Skandinaavias. Pärnumaa meetootja Aare Jõumees nimetab kreemjat mett kiusatud meeks: spetsiaalsetes suurtes nõudes, nn mikserites segatakse mett paari nädala vältel iga päev 10–15 minutit. Nii ei saa mesi kristalliseeruda ja mõne aja pärast kiusatud mesi enam ei kristalliseerugi.

Vedel mesi saadakse Tulli sõnul kristalliseerunud mett kuumutades. “Aga kindlasti mitte üle 40 kraadi, et mitte hävitada mees leiduvaid kasulikke aineid,” täpsustab Olustvere teenindus- ja majanduskoolis mesindussaaduste lektorina tegutsev Tull. Jahedas ruumis vedel mesi tahkub taas kiiresti.

Kilgi sõnul kasutatakse suurtes meepakendamiskeskustes vedela mee saamiseks ka nn välksulatusmeetodit: mesi soojendatakse spetsiaalsete vahenditega kiiresti 70–75 kraadini ja jahutatakse samuti väga kiiresti. Kõik kokku võtab aega vaid paar minutit. “See protsess kahjustab mee omadusi, aga mitte palju,” kinnitab Kilk.

Uuringute kohaselt on Eesti ostjate lemmik vedel mesi. Samas on Kilk märganud, et mõni inimene soovib just tahket mett, pidades seda kõige turvalisemaks valikuks.

Poes on Eesti mee purkidel kindlasti kirjas tootja: mesinik või talu nimi. Samuti on kirjas parim enne. Kilk märgib, et selles osas lähtuvad Eesti ja välismaa meetootjad eri põhimõtetest. Importmeel hakkab parim enne jooksma pakendamise hetkest: see tähendab, et enne seda võis mesi päris mitu aastat kusagil suures hoiunõus oma aega oodata. Eesti mesinikud arvestavad seda mee korjamise ajast.

Lõuna-Eestis saab tatra-, Saaremaal tüümianimett

Põhjamaal õitsevad taimed lühikest aega ja sageli kõik korraga, seepärast on enamik kodumaist mett segumesi. Juunikuus saab eristada võilillemett, aga seda tuleb nii vähe ja jääb suures osas veel mesilastele endale söömiseks, et poodidesse see praktiliselt ei jõua. Kui mesinikul on läheduses suured raiesmikud, kuhu tarud viia, on võimalik saada ka puhast vaarikamett. Lõuna-Eestis on mõni suur tatrapõld, kust saab selgelt eristatava mõrkja maitsega tumedat tatra-mett.

“Leedus toodetakse päris palju tatramett,” mainib Kilk. Saaremaa mesinikud saavad mõnikord natuke ka tüümiani- ehk nõmm-liivateemett.

Lõunapoolsemates maades õitsevad taimed pikemat aega ja tänu sellele on lihtsam saada kindlate taimede mett. Viimati Hispaanias käies ostis Kilk kaheksat eri sorti mett: valge akaatsia, mägikanarbiku-, tüümiani-, rosmariini-, kastani- jt mett.

“On tõesti selgelt erineva maitsega,” kinnitab Kilk. Tihti räägitakse veel pärnaõiemeest, aga Kilk on selles asjas pigem skeptiline ja kaldub reklaami kahtlustama: “Pärnaõiemesi kõlab ju hästi, aga meie oludes saab puhast pärnaõiemett koguda väga vähe ja harva.”

Kilk sai eelmisel suvel ühest oma tarust huvitavat mett, mille päritolu jäigi saladuseks. “Igas tarus on omad pioneerid: mesilased, kes lendavad ringi ja otsivad uusi korjekohti. Selle taru pioneerid olid ilmselt mingi huvitava taime leidnud, teistes tarudes sellist isesuguse maitsega mett polnud,” räägib mesinik.

Poest saab osta ka mahemett. Mahemeetarudest 3 km raadiuses ei tohi olla tavatootmist, samuti tohib mesilasi talveks toita vaid mahesuhkruga.

Poes võib leida mõne silmatorkavalt odavama meepurgi või -potsiku. Enamasti on sel juhul etiketil kirjas: toodetud Euroopa Liidus ja väljaspool ELi. “Kui Hiina meele pannakse kas või 10% mõne ELi riigi mett sisse, on juriidiliselt kõik korrektne,” ütleb Kilk.

Hiina meel iseenesest ei ole häda midagi muud, kui sama eelmainitud hirm, et tegu võib olla mitu aastat vana meega, mille bioaktiivsus on langenud. Hiinas toodetud mees on leitud ka keelatud ravimi jääke.

Poestki ostetakse põhiliselt kohalikku mett

Odavaks saab pidada mett, mille kilohind poes on 5 € või vähem. Mesinikult käest kätte ostes maksab kilo 5-6 €. “Eestis ostetaksegi poest vähe mett, ostavad peamiselt mitmendat põlve linnainimesed ja venekeelsed elanikud, kellel ei ole oma tuttavat mesinikku,” selgitab Kilk. Mesinike liidu andmetel ostetakse tervelt 70% meest Eestis otse mesinikult.

Kuigi sissetoodud mesi on kauplustes kodumaisest mõnevõrra odavam, on riiulitel ülekaalus siiski kodumaine ning sellele jätkub ka ostjaid. Selveri kommunikatsioonijuhi Annika Vilu sõnul moodustab nende poeketi meemüügi käibest 70% kodumaise mee müük. Prismades moodustab Eesti mesi koguni 95% müügist. “Välismaisest meest müüme vaid väikestes pudelpakendites mett, mida pakutakse näiteks kohvikutes tee kõrvale,” märgib ostujuht Marge Saluste.

Parim hoiukoht: hämar kapp

• Tahkunud mett võid kodus ise vesivannil soojendada, aga vesi ei tohi olla üle 40 kraadi. Purgitäis saab määrimiseks piisavalt pehmeks poole päevaga.

• Mikrolaineahjus sulatamine kahjustab mee omadusi, kasulikud aktiivained lõhustuvad.

• Ära sulata üles rohkem mett, kui korraga ära tarvitad.

• Mett ei tohi hoida liiga soojas ega päikese käes. Külmikus läheb mesi kõvaks. Parim on mett hoida 20–22 kraadi juures hämaras kapis.

• Võimalusel osta mett väiksemates purkides.

Allikas: Aleksander Kilk, Eesti Mesinike Liit

Mee kilohind 5 ja 10 euro vahel

• Valik mee kilohindu Selveris ja Maximas:

• Meveda tume metsmesi (vedel) 9,75 €, Jõumees Aare vedel mesi 9,98 €

• Meveda kreemjas mesi 10,38 €, Jõumees Aare kreemjas mesi 9,98 €

• Hany OÜ Saaremaine mesi, korjatud Eesti saarte ja rannaalade puhtast loodusest, 9,18 €

• Mummi mesi, pakendatud Eestis, päritolumaa Hiina, 7,99 €

• Korio õiemesi, EÜ ja teiste riikide meesegu 7,78 €

• Korio mesi, EÜ ja teiste riikide meesegu, 5,79 €

• UAB Medaus pirkliai õiemesi, Väljaspool Euroopa Ühenduse, segu meega (kirjaviis muutmata – toim) 5,44 €

• Vinnis pärnaõiemesi ja Vinnis tatramesi, Euroopa Liidust ja väljaspoolt pärit meesegu, mõlemad 9,63 €Allikas: Õhtuleht

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/526985

Mesi või mee(le)pete Hiinast?

Food Safety News poolt läbi viidud uuringu testid näitasid, et rohkem kui  75% meest mida müüakse Ameerika toidupoodides ei ole enam mesi, mida on korjanud mesilased..

mesiMesi, mida müüakse Ameerika poodide toidulettidel võib küll välja näha, lõhnata ja maitseda nagu mesi, aga enamikel juhtudel ei  ole see oma koostiselt enam mesi. Ameerika Toidu- ja Ravimiameti mõistes (Food and Drug Administration) ametlikuks seisukohaks on see, et mesi, mis ei sisalda õietolmu ei ole mesi. See on paks ja tihke meelaadne toode, mis on töödeldud ja filtreeritud õietolmust puhtaks.
On juhuseid, kus jaekaubanduses müüakse Hiinast ja Indiast illegaalselt sisse toodud mett, mis sisaldab ebaseaduslikke antibiootikume ja raskeid metalle. Ultra-filtreerimine, mille käigus eemaldatakse õietolm, kaotab mesi oma olemuse ja selle tulemusena ei saa enam kindlaks teha mee päritolu. (Ultra filtreerimine on kõrgtehnoloogiline protseduur, kus mett kuumutatakse, jahutatakse ning seejärel filtreeritakse mesi läbi üliväikeste filtrite, kus eemaldatakse õietolm).
Sellist mee ümbertöötlemise tehnikat kasutab peamiselt maailma suurim mee eksportija Hiina, kes illegaalselt müüb üliodavate dumpinghindadega  mett, mis on keelustatud juba aastaid enamuses arenenud riikides.

Hiina mee eksport
Hiina mee ekspordi teekond

Mark Jensen, Ameerika Meetootjate liidu president ütles Toiduohutus Uudistele: “Võib üsna kindlalt väita, et kõik ultra-filtreeritud meed mida võib poe riiulitel kohata on pärit Hiinast ja veelgi kindlamalt võib väita, et need saabuvad riiki inspekteerimata ja rikuvad föderaalseadusi.”
Mesi, mida müüdi Walgreenis, Rite-Aidis ja CVS apteegis, ei sisaldanud ühtegi tilka õietolmu. Sama fakt avastati mee kohta mida jagati McDonaldsis ja KFC restoranides. Suurtes toidukauplustes sisaldas vähem kui 25% müüdavast meest õietolmu. Samas kõik mesi, mis oli ostetud farmerite turult või mahekauba kauplustest sisaldasid täies mahus õietolmu.
Hiina mesi on tunginud ka Eesti jaemüügi kaupluste lettidele. Imeodav hind ja nägus kohalik pakend mängivad olulist rolli meie ostuvalikutes. Mee päritolumaa jääb tihti lugemata kuna seda on keeruline lugeda tänu oma väikesele kirjale toote pakendil.
Inimene ostab mett selle mõttega, et see on kasulik ja tervislik just tänu oma ainulaadsele, looduslikule koostisele. Ostes kauplusest import mett võib selle asemel saada hoopis töödeldud magusa meelaadse toote, mis omakorda võib sisaldada mürgiseid aineid.
Kuidas me saaksime usaldada mett, mis on toodetud näiteks Hiinas ja edasi müüdud läbi mitmete erinevate riikide hulgimüügifirmade. See ilusas sildis „Mesi Mumm”, mis on jõudnud ka meie poeriiulitele võib olla läbinud erinevaid riike, ümbertöötlemisi, hoiutingimusi ning aega. Kas tõesti hind ja pakend on tähtsam sisust?
Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et parem süüa hinnalt kallimat ja kvaliteetsemat kodumaist mett, milles on olemas kõik tervislik ja kasulik kui osta ilusas purgis importmett, mis võib osutuda  meelepetteks, millel teadmata õige päritolu ja kvaliteet.

Uudistes kasutatud allikaid:
http://www.foodsafetynews.com/2011/11/tests-show-most-store-honey-isnt-honey/
http://o.seattlepi.com/local/394053_honey30.asp

 

 

Mesi on suhkrustunud, kas see on ikka õige mesi?

Üks peamisi küsimusi, mida inimesed on mulle esitlenud mee kohta on ikka see, et miks Teie mesi on suhkrustunud. On isegi juhuseid, kus suhkrustunud mett on nimetatud võltsmeeks. Samas on ka neid inimesi, kes ealeski ei ostaks talvisel perioodil vedelat mett vaid just eelistabki osta ja süüa kristalliseerunud mett.

mesi kiristalliseerunud
Kristalliseerunud mesi
Mee kristalliseerumine (suhkrustumine) ehk selle kõvadus või pehmus sõltub erinevatest teguritest, kuid peamiselt määrab selle glükoosi (viinamarjasuhkur), fruktoosi (puuviljasuhkur) ja veesisalduse suhe mees. Mees on keskmiselt 79-80% erinevaid suhkruid ja umbes 17-18% vett. Enamuse suhkrusisaldusest mees jaguneb fruktoosi ja glükoosi vahel, millest fruktoos on enamasti ülekaalus 34-41%. Glükoosisisaldus on umbes 28-35%.

Glükoos lahustub vees halvasti ja kristalliseerub kergelt. Fruktoos võtab õhust rohkem niiskust ja kristalliseerub aeglasemalt. Mida kõrgem on glükoosisisaldus,  seda kiiremini mesi kristalliseerub. Vedelamas mees on ülekaalus fruktoos, aga tihkes mees glükoos.
Veevaesed meed, kus veesisaldus on vähem kui 17%, muutuvad kiiremini kõvaks, kui need mille veesisaldus on üle 17-18%.
Mee kristalliseerumise kiirus sõltub veel ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõige paremini kristalliseerub mesi temperatuuridel 5 – 14 °C. Kui mee temperatuur on madalam kui 5 °C, siis mee kristalliseerumise protsess seiskub ja mesi püsib vedelana pikka aega. Samuti seiskub mee kristalliseerumise protsess temperatuuridel üle 30 °C.
Kiiremini kristalliseeruvad meesordid on näiteks rapsi-, võilille-, luuderohu- ja rüpsimesi. Aeglasemalt kristalliseeruvad meesordid on näiteks põdrakanepi-, paakspuumesi. Kanarbikumesi ei kristalliseeru tavalises mõistes, vaid moodustab veidi sültja massi.

Kokkuvõtteks soovitaksin ma osta kristalliseerunud mett, juhuks kui Te pole kindlad mee kvaliteedis või selle ehtsuses. Meel peab olema meele omane lõhn ja maitse, mis ongi parim ja ainuke test, mida on võimalik teha ostmisel. Kaupluses seda testi teha ei saa ning seega teine soovitus oleks, et mett võiks osta otse mesinikelt või müügikohtades, kus saab eelnevalt mett proovida.

Autor Üllar Ant

Mee eelis suhkru ees.

Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes suhkruga on mesi ideaalne energiaallikas, sest suhkur peab alles organismis muutuma kehaomaseks. Suhkur on tühi toitainetest ja jääb organismile ikkagi vaid maitseaineks ja energiaallikaks. Külmetus- ja teiste haiguste korral on oluline suhkur asendada meega, nii vabanevad seedeorganid inversioonist (roosuhkur peab lõhustuma lihtsüsivesikuteks). Organism omandab mett kergesti, see ei kahjusta seedetrakti. Kuna vajalik energia vabaneb kiiresti, siis aitab ta pärast füüsilist pingutust organismil kiirelt taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu suhkur. Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavaid toitaineid. Mesi tõstab immuunsust, kiirendab haigustest paranemist.

Aivi Luige,  http://www.terviseleht.ee/200805/05_mesi.php

Mesi on jumalate roog

Vana aja inimesed ei suutnud mee päritolu kaua aega mõista ja mesilasi peeti aga pühadeks. Seega oli mesi paljude rahvaste juures jumalate roog ning seda mainiti paljudes müütides ja kasutati riitusel. Näiteks jõid maajad oma tseremooniatel jooki lonchocarpus, mis oli valmistatud koorest ja meest. Kreeklased küpsetasid kuujumalanna Artemise auks meest ja jahust sarvekujulisi kooke, mis pidid kujutama kuusirpi. Roomas oli sportmängude võiduauhinnaks meekook ja seda kingiti mälestuseks pulmakülalistele. Ka uusaastapäeval kingiti vanas Roomas üksteisele valgetes anumates mett ja 21. veebruaril surnute mälestuspäeval, ohverdati haudadel mett ja piima. Paljude teistegi rahvaste juures oli mesi oluline ohvriand. Nii kinkis Egiptuse kuningas Ramses III 12. saj. eKr. Niiluse jumalusele Hapile korraga 15 tonni mett. Ka kristlastlased hindasid mett. Pealegi juhtis ju Mooses oma rahva rahva maale, mis “piima ja mett voolas”. 2 sajandil sa kristusluses kombeks kinkida ristimispäeval lapsele piima ja mett, see tradistsioon püsis kuni 6. sajandini.

Reanate, Frank 2005. Mesi maitsev ja tervislik.