Varroatoos, varroa lestad

Varroatoos (lad varroatosis) on mesilaste ja haudme parasitaarhaigus, mille tekitaja on lest Varroa jacobsoni. Mesilastel parasiteerivad enamasti emaslestad (1,1 mm pikad ja 1,8 mm laiad pruunid parasiidid). Nad elavad mesilaste tagakeha kõhtmiste loogete vahel ning toituvad mesilase hemolümfist, põhjustades mesilaste eluvõime langust ja hukkumist. Ühel mesilasel võib parasiteerida 5-7 lesta. Isaslest (hallikasvalge, 0,95 0,93 mm) elab kärjekannus.

Emaslest muneb kaanetamata kärjekannu kuni 5 muna, millest arenevad 7-8 päevaga (35 C juures), st haudme koorumise ajaks täiskasvanud lestad. Arengu ajal kahjustavad lestad hauet. Lestad paaruvad kärjekannus, seejärel isased surevad. Emaslestad kinnituvad kooruvate noorte mesilaste külge. Haiguse allikaks on tabandunud mesilaspered. Suvel täheldatakse nakatunud peredes (tabandunud üle 10% mesilastest) arenemata tiibadega, deformeerunud pea ja jalgadega ning väiksema kehamassiga elujõuetuid mesilasi.Tarude lennulaual ja maas võib leida arenemata noori mesilasi ja nukke. Tabandunud mesilaspered talvituvad rahutult, söödatarvidus on suurenenud, neil esineb kõhulahtisust. Kevadel ja sügisel nakatub tugevamini töömesilaste, suvel lesehaue. Tabandunud mesilas rakendatakse sülemlemisvastaseid abinõusid, piiratakse rändamist. Haigeid peresid ravitakse.

Ravi – Varroatoos

Kemoteraapia
Kasutatakse järgmiste preparaatide auru vôi suitsu (varroalesta kehapinna ja -massi suhe on 10 korda suurem kui mesilasel) folbeks, folbeks-VA, sipelghape (polüetüleenpakendis 50 ml sipelghappega immutatud plaat, enne kasutamist tehakse kilesse 1 – 3 ava, läbimôôt 1 -1,5 cm, ja asetatakse pesa kohale 3 – 5 päevaks, manustatakse 2 korda 12-päevaste vaheaegadega. Sipelghappega töötamisel tähtis ohutustehnika), oblikhape (2% vesilahust 10 – 12 ml pihustatult ühe kärje kohta 12 p intervallidega. Töötlemisel ettevaatusabinôud. Piimhape – töödeldakse kärjeraame koos nendel olevate mesilastega, piserdades kärjeküljele 5 ml 15% piimhapet.
Kasutatakse veel järgmisi preparaate: fenotiasiin, varroatiin, tümool, varroabrauliin, flumetriin, fluvalinaat,kumafoss (näit preparaatv Asuntol), tactic ja avartin (toimeaine amitraas – 0,01% vesilahust 250-300 ml pere kohta), apiform, apistan, eeterlikud õlid, tümool jt.
Taru pôhjale paigutatakse kas metallvôrk-lestapüüdja vôi ôlikihiga kaetud paber mahalangenud lestade kogumiseks ja hävitamiseks.
Tabandunud peresid töödeldakse kevadel pärast mesilaste puhastuslendu, suvel pärast kmee vurritamist ja sügisel enne talvekobara moodustumist.
Laborkatsed on näidanud, et lesti tôrjub eemale geraniool (korjemesilaste Nasanovi näärme nôre peamine komponent), olles kahjutu mesilastele.
Üldprofülaktika.
Meetodid kuidas tôhustada kemoteraapia tulemusi: välditakse uut hauet umbes 1 kuu jooksul, noormesilasi töödeldakse akaritsiidsete preparaatidega.

Allikas: http://www.eau.ee/~aland/6meshaig.pdf