Mee omadused määrab õietolm

Elo Odres,
25. mai 2013, 07:57

Kui kiiresti mesi loomulikul teel kristalliseerub, sõltub sellest, millistelt taimedelt see on korjatud. Poes müüdavad vedelad või kreemjad meed on kõik enne väiksematesse purkidesse pakendamist uuesti vedeldatud.kilk

Kui kiiresti mesi kristalliseerub, sõltub peamiselt glükoosi ja fruktoosi vahekorrast mees. See vahekord sõltub omakorda, mis taimedelt on õietolm korjatud, selgitab Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Kui mees on rohkelt fruktoosi, seisab see kauem vedel. Kui ülekaalus on glükoos, tahkub mesi kiiresti. Kiirelt tahkuvad näiteks võilille- ja rapsimesi.

“Neis on isegi nii palju glükoosi, et kui mesinik tarust mett ruttu välja ei võta, on mesi juba kärgede sees kristalliseerunud,” teab Kilk.

Suve esimesel poolel õitsevate taimede – paju, võilill, vaarikas – õietolmust saadud mesi on üldiselt hele ja kiiremini tahkuv. Suve teisel poolel hakkab tarudesse jõudma metsalillede mesi, mis on tumedam ja seisab kauem vedel. Näiteks põdrakanepi mesi püsib suhteliselt kaua vedel. Poest võib leida Ungari akaatsia-mett, mis seisab täiesti töötlemata 2-3 aastat vedel.

Kreemjas mesi tekib kiusamise tulemusel

Kärgedest eraldatud mesi kristalliseerub täielikult umbes kuuga. Kui mesi on kärgedest välja vurritatud, panevad need mesinikud, kes oma saaki ka jaekaubanduses müüvad, selle suurtesse tünnidesse. Sealt võetakse ja villitakse seda vajaduse järgi ümber väikestesse purkidesse. Poodides müügil olevad kreemjad või täiesti vedelad meed – nagu oleks eile tarust tulnud – on kõik vahepeal olnud tahked.

Selleks, et mesi kõigepealt suuremast hoiunõust kätte saada, tuleb see panna paariks päevaks vesivanni aeglaselt soojenema. Mõnikord võib selline soojendatud ja vedelaks sulatatud ning ümber villitud mesi uuesti tahkudes muutuda jämekristalseks. “Jämekristalliseerumine sõltub esiteks taimedest, kust mesi on korjatud, teiseks võib see näidata, et mesi on üle kuumutatud,” räägib Kilk. Jämekristalliseerunud mee puhul on glükoos ja fruktoos teineteisest eraldunud: meepurgi ülaosas on vedelam fruktoosirikas kiht, allpool aga kõva glükoosikiht. Mee kasulikke omadusi jämekristalliseerumine ei kahjusta, küll aga kaubanduslikku välimust.

Kreemja mee saamiseks kasutavad eri tootjad natuke erinevaid protseduure, kuid oluline on, et mett pidevalt segataks. Üks suuremaid Eesti meemüüjaid Meveda kasutab oma kreemja mee saamiseks Saksa päritolu tehnoloogiat. Mesinik Jaanus Tulli sõnul on kreemjas mesi eriti populaarne Saksamaal ja Skandinaavias. Pärnumaa meetootja Aare Jõumees nimetab kreemjat mett kiusatud meeks: spetsiaalsetes suurtes nõudes, nn mikserites segatakse mett paari nädala vältel iga päev 10–15 minutit. Nii ei saa mesi kristalliseeruda ja mõne aja pärast kiusatud mesi enam ei kristalliseerugi.

Vedel mesi saadakse Tulli sõnul kristalliseerunud mett kuumutades. “Aga kindlasti mitte üle 40 kraadi, et mitte hävitada mees leiduvaid kasulikke aineid,” täpsustab Olustvere teenindus- ja majanduskoolis mesindussaaduste lektorina tegutsev Tull. Jahedas ruumis vedel mesi tahkub taas kiiresti.

Kilgi sõnul kasutatakse suurtes meepakendamiskeskustes vedela mee saamiseks ka nn välksulatusmeetodit: mesi soojendatakse spetsiaalsete vahenditega kiiresti 70–75 kraadini ja jahutatakse samuti väga kiiresti. Kõik kokku võtab aega vaid paar minutit. “See protsess kahjustab mee omadusi, aga mitte palju,” kinnitab Kilk.

Uuringute kohaselt on Eesti ostjate lemmik vedel mesi. Samas on Kilk märganud, et mõni inimene soovib just tahket mett, pidades seda kõige turvalisemaks valikuks.

Poes on Eesti mee purkidel kindlasti kirjas tootja: mesinik või talu nimi. Samuti on kirjas parim enne. Kilk märgib, et selles osas lähtuvad Eesti ja välismaa meetootjad eri põhimõtetest. Importmeel hakkab parim enne jooksma pakendamise hetkest: see tähendab, et enne seda võis mesi päris mitu aastat kusagil suures hoiunõus oma aega oodata. Eesti mesinikud arvestavad seda mee korjamise ajast.

Lõuna-Eestis saab tatra-, Saaremaal tüümianimett

Põhjamaal õitsevad taimed lühikest aega ja sageli kõik korraga, seepärast on enamik kodumaist mett segumesi. Juunikuus saab eristada võilillemett, aga seda tuleb nii vähe ja jääb suures osas veel mesilastele endale söömiseks, et poodidesse see praktiliselt ei jõua. Kui mesinikul on läheduses suured raiesmikud, kuhu tarud viia, on võimalik saada ka puhast vaarikamett. Lõuna-Eestis on mõni suur tatrapõld, kust saab selgelt eristatava mõrkja maitsega tumedat tatra-mett.

“Leedus toodetakse päris palju tatramett,” mainib Kilk. Saaremaa mesinikud saavad mõnikord natuke ka tüümiani- ehk nõmm-liivateemett.

Lõunapoolsemates maades õitsevad taimed pikemat aega ja tänu sellele on lihtsam saada kindlate taimede mett. Viimati Hispaanias käies ostis Kilk kaheksat eri sorti mett: valge akaatsia, mägikanarbiku-, tüümiani-, rosmariini-, kastani- jt mett.

“On tõesti selgelt erineva maitsega,” kinnitab Kilk. Tihti räägitakse veel pärnaõiemeest, aga Kilk on selles asjas pigem skeptiline ja kaldub reklaami kahtlustama: “Pärnaõiemesi kõlab ju hästi, aga meie oludes saab puhast pärnaõiemett koguda väga vähe ja harva.”

Kilk sai eelmisel suvel ühest oma tarust huvitavat mett, mille päritolu jäigi saladuseks. “Igas tarus on omad pioneerid: mesilased, kes lendavad ringi ja otsivad uusi korjekohti. Selle taru pioneerid olid ilmselt mingi huvitava taime leidnud, teistes tarudes sellist isesuguse maitsega mett polnud,” räägib mesinik.

Poest saab osta ka mahemett. Mahemeetarudest 3 km raadiuses ei tohi olla tavatootmist, samuti tohib mesilasi talveks toita vaid mahesuhkruga.

Poes võib leida mõne silmatorkavalt odavama meepurgi või -potsiku. Enamasti on sel juhul etiketil kirjas: toodetud Euroopa Liidus ja väljaspool ELi. “Kui Hiina meele pannakse kas või 10% mõne ELi riigi mett sisse, on juriidiliselt kõik korrektne,” ütleb Kilk.

Hiina meel iseenesest ei ole häda midagi muud, kui sama eelmainitud hirm, et tegu võib olla mitu aastat vana meega, mille bioaktiivsus on langenud. Hiinas toodetud mees on leitud ka keelatud ravimi jääke.

Poestki ostetakse põhiliselt kohalikku mett

Odavaks saab pidada mett, mille kilohind poes on 5 € või vähem. Mesinikult käest kätte ostes maksab kilo 5-6 €. “Eestis ostetaksegi poest vähe mett, ostavad peamiselt mitmendat põlve linnainimesed ja venekeelsed elanikud, kellel ei ole oma tuttavat mesinikku,” selgitab Kilk. Mesinike liidu andmetel ostetakse tervelt 70% meest Eestis otse mesinikult.

Kuigi sissetoodud mesi on kauplustes kodumaisest mõnevõrra odavam, on riiulitel ülekaalus siiski kodumaine ning sellele jätkub ka ostjaid. Selveri kommunikatsioonijuhi Annika Vilu sõnul moodustab nende poeketi meemüügi käibest 70% kodumaise mee müük. Prismades moodustab Eesti mesi koguni 95% müügist. “Välismaisest meest müüme vaid väikestes pudelpakendites mett, mida pakutakse näiteks kohvikutes tee kõrvale,” märgib ostujuht Marge Saluste.

Parim hoiukoht: hämar kapp

• Tahkunud mett võid kodus ise vesivannil soojendada, aga vesi ei tohi olla üle 40 kraadi. Purgitäis saab määrimiseks piisavalt pehmeks poole päevaga.

• Mikrolaineahjus sulatamine kahjustab mee omadusi, kasulikud aktiivained lõhustuvad.

• Ära sulata üles rohkem mett, kui korraga ära tarvitad.

• Mett ei tohi hoida liiga soojas ega päikese käes. Külmikus läheb mesi kõvaks. Parim on mett hoida 20–22 kraadi juures hämaras kapis.

• Võimalusel osta mett väiksemates purkides.

Allikas: Aleksander Kilk, Eesti Mesinike Liit

Mee kilohind 5 ja 10 euro vahel

• Valik mee kilohindu Selveris ja Maximas:

• Meveda tume metsmesi (vedel) 9,75 €, Jõumees Aare vedel mesi 9,98 €

• Meveda kreemjas mesi 10,38 €, Jõumees Aare kreemjas mesi 9,98 €

• Hany OÜ Saaremaine mesi, korjatud Eesti saarte ja rannaalade puhtast loodusest, 9,18 €

• Mummi mesi, pakendatud Eestis, päritolumaa Hiina, 7,99 €

• Korio õiemesi, EÜ ja teiste riikide meesegu 7,78 €

• Korio mesi, EÜ ja teiste riikide meesegu, 5,79 €

• UAB Medaus pirkliai õiemesi, Väljaspool Euroopa Ühenduse, segu meega (kirjaviis muutmata – toim) 5,44 €

• Vinnis pärnaõiemesi ja Vinnis tatramesi, Euroopa Liidust ja väljaspoolt pärit meesegu, mõlemad 9,63 €Allikas: Õhtuleht

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/526985

Mesilastele ohtlikud pestitsiidid saavad EL-is kaheaastase kasutuspiirangu

Euroopa Liidu riikide esindajad ei suutnud eile toimunud hääletusel leida üksmeelt neonikotinoide sisaldavate pestitsiide ärakeelamise osas, kuid Euroopa Komisjon otsustas, et 2-aastane kasutamispiirang siiski tuleb. Neonikotinoide peetakse üheks peamiseks süüdlaseks mesilaste massilises hävimises.beeProtest_2549477b

Euroopa Komisjon teatas eile, et asjakohaste pestitsiidide kasutamise keelu rakendamist menetletakse edasi hoolimata sellest, et kõik 27 liikmesriiki pole selles suhtes üksmeelel. Keelustamine puudutab eelkõige neonikotinoide sisaldavaid pestitsiide, mida toodavad peamiselt pestitsiiditootjad Bayer Saksamaal ja Syngenta Šveitsis.

Neonikotinoidid on närvimürgid, mis võivad toimida nii kontakt- kui ka seedemürgina, seega nii välis- kui ka seespidiselt. Kuna nad püsivad taimes kaua, on nende mõju pikaajaline. Teadusuuringud näitavad, et neonikotinoidide kasutamisel on tõsisemad tagajärjed, kui seni oletatud. Mesilastele mõjuvad need eriti rängalt, sest toimivad koos teiste teguritega: varroalestaga, monokultuurse põllupidamisega ning õiterikaste põllupeenarde kadumisega, kirjutab Bioneer.

Tootjad oma turu pärast mures

Euroopa Komisjon otsustas kõnealused pestitsiidid keelata jaanuaris pärast seda, kui Euroopa Liidu teadlased avaldasid uuringu, mille kohaselt vastavad keemilised putukatõrjevahendid kujutavad endast tõsist ohtu mesilastele. Ent hoolimata sellest väidab osa tootjaid ja teadlasi endiselt, et seos neonikotinoidide ja viimastel aastatel toimunud “mesilaspere kokkukukkumise sündroomina” (Colony collapse disorder – CCD) tuntud nähtuse vahel pole piisavalt tõestatud.

Šveitsi suurettevõte Syngenta kritiseeris komisjoni otsust, väites, et mesilaste arvu vähenemise põhjuseks on pigem nende elupaikade hävimine ja haigused, mille kandjaks on varroalest. “Ettepanek põhineb ebapiisavatel uuringutel ja ignoreerib vastupidiseid tõendeid, mis näitavad, et pestitsiidid ei kahjusta mesilaste tervist,” ütleb ettevõte oma seisukohavõtus.

Piirangu jõustumise ajal ei saa Syngenta müüa taimekaitsevahendit Cruiser, mida kasutatakse laialdaselt maisi ja rapsi kasvatamisel kaitseks lehetäide ja teiste kahjurite vastu. Samas on see keeld vesi konkurentide veskile, kes toodavad alternatiivseid taimekaitsevahendeid – nagu näiteks Dow Chemical. Osa teadlasi leiab, et ka nendes leiduvate koostisosade mõju mesilaste tervisele on vähe uuritud.

Syngenta ja Bayer väidavad, et nende tehtud uuringute põhjal läheks neonikotinoidide keeld Euroopale maksma miljardite eurode väärtuses viljasaaki. Ent 2011. aastal tehtud EL uuring toob välja fakti, et mesilased ja teised tolmeldajad nagu näiteks liblikad, mardikad ja linnud toovad igal aastal inimkonnale 203 miljardi dollari eest kasu. Tegelikult on neonikotinoidide tõttu suures ohus ka teised tolmeldavad putukad, kuid uued kasutuspiirangud on suunatud vaid mesilaste kaitsmisele.

Keelu poolt hääletas 15 riiki

Kokku hääletas keelu poolt 29. aprillil 15 Euroopa Liidu riiki – kaks riiki rohkem kui eelmisel hääletuskorral märtsis, ent siiski ei piisanud sellest keelu koheseks jõustumiseks ja lõpliku otsuse võttis vastu Euroopa Komisjon. Keeldu plaanitakse rakendada neonikotinoidide kasutamisel kõikide teraviljade puhul välja arvatud talivili ja sellised taimed, mida mesilased ei tolmelda nagu näiteks suhkrupeet. Keeld jõustub 1. detsembril 2013 – viis kuud hiljem kui komisjon esialgu plaanis.

“Tänane hääletus näitab selgelt, et pestitsiidide keelustamise poolt on märkimisväärsel hulgal teadlasi, poliitikuid ja avalik arvamus,” ütles Greenpeace’i põllumajanduspoliitika juht Marco Contiero.

Need riigid, kes hääletasid keelu vastu, jäid vähemusse – nüüd peab Euroopa Komisjon ruttu vastu võtma otsuse peatada kõnealuste pestitsiidide kasutamine, kaitsmaks Euroopa toiduainetööstust ja ökosüsteemi, ütles ta.

Maasõprade Euroopa organisatsiooni (Friends of the Earth Europe – FoEE) kampaania juht Andrew Pendleton ütles, et tegu on märkimisväärse terve mõistuse võiduga ja nende pestitsiidide keelustamine on tähtis samm meile elutähtsate tolmeldavate putukate tervise parandamisel.

“Aga pestitsiidid on vaid üks põhjus, mis mesilasi ohustab – kui David Cameron tõesti muretseb nende väljasuremise pärast, siis peaks ta kiiresti välja tulema konstruktiivse plaaniga mesilaste päästmiseks,” ütles ta, lisades, et Ühendkuningriikide valitsuse vastuseis nende kemikaalide ärakeelamisele vaatamata kasvavale teaduslikule murele näitab ühenduse keskkonnapoliitika jätkusuutmatust.

Allikad: ReutersBBCInfowarsDaily MailBioneer

Foto: The Telegraph

Toimetas Ksenia Kask (Telegram)

 

Mesilasvahal on mitu palet

Augustis on võimalik nautida kärjemett. Tavaliselt pööravad inimesed tähelepanu vaid meele, võttes vahast kärgi kui kohustuslikku pakendit. Tegelikult koosneb mesilasvaha paljudest inimesele kasulikest ühenditest.

Kodumesilaste “vahatööstus” paikneb tagakeha alaküljel. Seal on heledad laigud, mida nimetatakse vahapeegliteks. Vahanäärmed on ainult töömesilastel, kuid nendegi vahasünteesi võimetel on piirid. Sünteesitud vaha voolab läbi pooride ja hangub vahapeeglite taskutes plaatidena. Tagakäppade kaasabil toimetab töömesilane vahaplaadid lõugadele. Kärge ehitavad mesilased sõtkuvad vahaplaadikesed pehmeks, lisavad neile ülalõugade nõret ja kleebivad kärjekannu külge. Ühe kärjekannu ehitamiseks kulub ligikaudu 13 mg vaha. Peab mainima, et evolutsiooni vältel on mesilased suutnud hiilgavalt lahendada mee hoiustamise probleemi. Kulutades väikseima hulga vaha, ehitatakse kuusnurksed kärjed, mis mahutavad suurima hulga mett. Inimene on mesilasvaha mitmel viisil suutnud ka oma huvides ära kasutada.

Mesilasvaha moodustab toiduainetele katva glasuuri
Glasuurijad on lisaained, mis katavad toiduaine dekoratiivselt läikiva kihiga, takistavad sellest vee aurumist ning raskendavad mikroobide sissetungi toiduainesse. Tuntuim tegija vahast lisaainete maailmas ongi mesilasvaha (E901). Seda vaha kasutatakse peamiselt närimiskummi padjakeste, Sokolaadi ja Sokolaadiga kaetud valikpagaritoodete ilustamiseks. Kasutamiskogusena nähakse ette tootmises vajalik hulk. Tegelikkuses tühine vahalisand annab tootele meeldivalt särava välispinna, säilitab niiskust ja väldib nende sulamist isegi kehasoojuse toimel. Toiduga seoses on inimene leidnud mesilasvahale muidki kasutusviise, näiteks küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Olgu kohe öeldud, et inimene vaha seedida ei suuda ja sissesöödud kraam väljub soolestikust peaaegu muutumatul kujul. Väga vähesel määral lõhustavad sissesöödud vaha meie seedekanalis elutsevad mikroobid.

Kosmeetikatoodete komponent Mesilasvaha võib leida huulepulkadest, ripsmehooldusvahenditest, salvidest, kreemidest, päevitamist soodustavatest preparaatidest, päikesekaitse kreemidest, puudritest, pumatitest, vahaplaastritest. Huulepulkades ja -läigetes osaleb mesilasvaha ühtlase kattekihi moodustamises, mis kaitseb veekaotuse eest. Salvides ja kreemides on mesilasvahal nahka pehmendav toime. Kreemides annab vahalisand nahale ka matistava efekti. Ehkki tegemist on loodusliku komponendiga on mesilasvaha osadele inimestele allergeen. Juhul kui mesilasvaha tõesti põhjustab allergiat tuleks seda sisaldavate toodete kasutamisest tingimata loobuda. Ülitundlikkusnähtude trotsimine või “kangelaslik” talumine võivad terviseprobleeme ainult süvendada.

Mesilasvaha raviks
Võrratult rohkem on maailmas siiski neid inimesi, keda mesilasvaha hoopis aitab erinevate tervisehädade korral. Vahal on nii põletikuvastane kui ka kudede taastumist soodustav toime. Arvatakse, et kärjemee söömisel ja suhu jäänud vahatükikeste pikemaajalisel mälumisel leiab kosutust ka ülemiste hingamisteede hädade vastu. Samuti pidi värske vaha mälumine kaasa aitama suuhaavandite tervenemisele ning põletike vaibumisele. Saialillest ja mesilasvahast segatud salv leevendab aga nohu ja parandab nohust nina alla tekkinud punetust ning kipitustunnet.

URMAS KOKASSAAR

 

Allikas: Terviseleht

Eestis on ligi 6000 mesinikku

Eestis tegeles 2012. aastal meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist. Neist 17 olid üle 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringust „Eesti mesindussektori struktuur“.thi_2020

„Eesti meetootmine on koondunud Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaale, mille põllumajanduslikes majapidamistes on kõige rohkem mesilasperesid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Ligi kuuel tuhandel Eesti mesinikul oli EKI hinnangul eelmisel aastal kokku 43 900 mesilasperet, sealjuures kutselistel mesinikel keskmiselt 224 peret mesiniku kohta.

„Täpse arvu määratlemist raskendab mesinike mesilasperede arvu pidev muutumine tootmise laiendamise, kokkutõmbumise, perede talvise või haigustest tingitud väljaminemise tõttu,“ selgitas Josing. Kõigist mesinikest on end PRIA registris arvele võtnud 1135 mesinikku, kellele kuulub kokku 14 900 mesilasperet.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul võiks mee tootmine lähiaastail kasvada. „Kuna mee tootmine on Eestis väiksem kui tarbimine ja juba leiavad ettevõtjad ka ekspordivõimalusi, siis loodame, et mee tootmine lähiaastatel kasvab ning mesindusest kujuneb võimalikult suurele hulgale mesinikest oluline sissetulekuallikas,“ rääkis Lemetti.

Mesindusorganisatsioonide hinnangul võib Eestis olla kuni 50 mesinikku, kes teenivad peamise sissetuleku mesilaste pidamisest ning ligi paarsada, kes teenivad mesindusest olulist palga- või pensionilisa. „Ülejäänutel on tegemist väiksema lisasissetuleku või eelkõige hobiga,“ lisas Marje Josing.

Alates 2010. aastast peavad kõik mesinikud sõltumata mesilasperede arvust registreerima need PRIA mesilasperede registris. Registreerida saab maakondlikes PRIA büroodes ja järgnevatel aastatel uuendada andmeid e-PRIA kaudu.

Uuring „Eesti mesindussektori struktuur“ valmis Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Vaata uuringu täisteksti  www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-mesindussektor-2013.pdf.

Mesilasi ohustava tõrjevahendi keeld raskendab rapsikasvatajate elu

Mesilaste kaitseks 1. detsembrist jõustuv piirang, millega keelustatakse Euroopa Liidus ajutiselt kolme neonikotinoidset toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi kasutamine mõnedes piirkondades, võib teha keerulisemaks rapsikasvatajate elu.rape-seed-spraying-jt-images

 

Mesilased koguvad rapsipõlult õietolmu ja kui seal on tehtud keemilist putukatõrjet, siis mürgid satuvad ükskord kindlasti ka mesilastarusse. Koeru mesinik Lembit Liin ütleb, et tarusse tassitud mürgid mõjutatavad otseselt mesilaste järeltulevat põlve, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Kui haue nõrgeneb, siis on see väga hea foon kõikidele teistele haudmehaigustele, mis meil nii ehk nii mesilastel on ajaloos olnud,” nentis Liin.

Klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite ning nendega töödeldud seemnete kasutamist ja müüki piiratakse Euroopa Liidus alates selle aasta 1. detsembrist. Piirang vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul.

“Selle aja jooksul teevad teadusasutused vastavad lisauuringud, et selgitada välja, kas need vahendid võivad olla mesilastele sellisel määral ohtlikud, et need tuleks püsivamalt keelustada,” ütles põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas.

Ta lisas, et neonikotinoidide kasutamine pritsitava preparaadina pole Eestis kuigi laialt levinud, küll aga puhitakse kogu külvatav rapsi seeme neonikotinoide sisaldava vahendiga Cruiser OSR, millele pole asendajat. “See tähendab, et selle keelustamine tuleb kompenseerida kasvuaegse pritsimisega,” märkis Raukas.

Ka osaühingus Estonia külvatakse Cruiser OSRiga puhitud rapsiseemet, kuid hilisemas putukatõrjes neonikotinoide ei kasutata.

“Kindlasti on võimalik ka igasuguseid bioloogilisi tõrjeid kasutada, suurtootmises muidugi ei saa sellest rääkida, kuid kui seda mingil määral piirata ja on alternatiive, siis tuleb seda teed pidi minna,” sõnas Estonia agronoom Helina Märtmann.

Põllumajandusamet kontrollib aastas umbes 350 korral taimekaitsevahendite kasutamist, nüüd võetakse luubi alla turustajad.

28.05.2013, Olev Kenk, Järvamaa

Mesi astelpajuga tõeliselt maitsev ja kasulik.

Pole vist inimest, kes ei oleks kuulnud astelpaju tervislikkusest. Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, tema viljad on suhteliselt hapud, seepärast ongi hea seda hapusust mee magususega neutraliseerida.  Mesi astelpajuga on tohutu tervistava väega tõeline maitseelamus. Oleme seda segu juba varemgi katsetanud ja isegi natuke valmistanud, kuid polnud jõudnud veel selle erilise maitseni millega rahul oleks.

Mesilille meesegu astelpajuga

Meie eesmärk on olnud alati pakkuda oma toodet just võimalikult naturaalsel moel, et säilitada lisatavate marjade vitamiinid.  Seetõttu kasutame astelpaju marju koos viljaliha ja seemnetega, sest ka seemnetel on oma väärtus organismi puhastamisel. Nüüdseks on toode valmis ja esimesed päkapikud on selle toote juba oma jõulupakkidesse varunud.

See maitse on tõeliselt hea ja eriline, seda lihtsalt tuleb proovida! Lugedes juurde astelpaju tervistavaid omadusi oli meile kohe selge, et selline meesegu peab kindlasti jõudma iga tervisest hooliva meesõbra lauale veel sellel aastal. Loodame väga, et uus astepaju meesegu aitab ja turgutab kellegi tervist ning pakub uusi maitseelamusi.
Astelpaju tervislikest omadustestest saab lugeda meie eelmises postituses – Astelpaju tervistavad omadused


Astelpaju tervistavad omadused

Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud juba Tiibeti kroonikates 800 aastat eKr. Oma ladinakeelse nime Hippophae rhamnoides on astelpaju saanud selle järgi, et hobuste karv hakkas pärast astelpajulehtede söömist läikima. Astelpaju taasavastati 1930. aastate Venemaal. Astelpaju on nõutud kaup kogu maailma farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstuses ning astelpajumarju on õppinud hindama ka Eesti oma toiduaineettevõtted, kes valmistavad sellest arvukalt tooteid. Astelpaju
Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Ainuüksi C-vitamiini on ühes marjas sama palju kui terves apelsinis. Lisaks B1-, B2-, B6-, B15-, P- ja E-vitamiini ning karotenoide.
Astelpaju värsketes viljades on ka rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Viljad küpsevad augustis-septembris. Valminud marjad on ereoranžid ja suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5% ning orgaanilisi happeid umbes sama palju.
Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ning seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormoonide tegevust. Teda soovitatakse üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste puhul, ka pärast operatsioone ja traumasid ning kurnatusseisundi või mürgituste korral. Samuti tarvitatakse astelpaju reuma ja podagra, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, lisaks klimakteeriliste ilmingute vähendamiseks.
Astelpaju kiirendab kudede taastumist, teda soovitatakse suuõõnehaavandite, mao-, kaksteistsõrmiku- ja soolehaavandite ning hemorroidide ravimiseks.
Välispidiselt sobib astelpaju naha ainevahetuse korrastamiseks ja ka naissuguelundite põletike vaigistamiseks.
Õliga on saadud häid tulemusi samuti maksa ainevahetushäirete – näiteks alkoholimürgituse ravimisel.
Astelpajulehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.
Allikas: A. Paju “Aed kui apteek”, Tallinn 1991

Krõbedad pähklid vallutavad südameid.

Uus maiustus – “Krõbedad pähklid” on edukalt läbinud degusteerimised.
“Krõbedate pähklite” põhikoostises on 95 % pähkleid. Vürtsikad mandlid pooleks metsapähklitega (sarapuupähklitega) annavad tootele topelt maitseelamuse, kus mõõdukalt vürtsises maitses tuleb esile pähkli  naturaalne maitse  ja seda eriti metsapähklil. Lisaks headele maitseelamustele on “Krõbedad pähklid” võimelised vallutama ka kõige kalgimad südamed ja üllatama sõpru mõnusalt lõhnava ja tervisliku maiustusega. Soovitame soojalt!

Suure toiteväärtusega kreekapähklid

Peotäis kreeka pähkleid päevas tagab piisava koguse mineraalaineid, vitamiine ja valke. 

Kreeka pähklid on iidsetest aegadest sümboliseerinud intellektuaalsust, kuna nende tuumad oma keerdunud  pinnaga meenutavad aju! Pähklid on suure energia sisaldusega ja omavad tervisele väga väärtuslikke ja olulisi toitaineid, mineraale, antioksüdante ja vitamiine, eriti Ω-3 rasvhappeid.

  • Regulaarne kreeka pähklite söömine aitab alandada üldist kui ka LDL ehk “halba kolesterooli” ja suurendab HDL ehk “hea kolesterooli” taset veres. Teadusuuringud näitavad, et omega-3 rasvhapped, mida leidub kreeka pähklites aitavad ära hoida südame isheemiatõbe ja insulti, soodustades terve vere lipiididesisaldust.
  • 25 g kreeka pähklite söömine päevas annab umbes umbes 90% (soovitatav päevadoos) omega-3 rasvhappeid. Teadusuuringud on näidanud, et n-3 rasvhapetel on põletikuvastane toime, aitab vähendada vererõhuga seotud riske, südame isheemiatõbe, insulti ja rinna-, käärsoole-ja eesnäärmevähki.
  • Kreeka pähklites on rikkalikult fütokeemilise ained, mis aitavad organismis hoida üldist antioksüdantilist aktiivsust, sealhulgas melatoniini, ellagic hape, E-vitamiini, karotenoide, ning polü-fenooliühendeid. Need ühendid on meie organismile kasulikud vähi, vananemise, põletiku-ja neuroloogiliste haiguste vastu.
  • Scranton, Pennsylvania Ülikooli teadlased avastasid, et kreeka pähklites on enim popyphenolic antioksüdante võrreldes seda teiste pähklitega. Süües 6-7 keskmise suurusega pähklit päevas aitab see eemale hoida haigusi.
  • Kreeka pähklid on rikkad E vitamiinide poolest, eriti rikkalikult leidub neis gamma-tokoferooli; sisaldab umbes 21 grammi 100 grammi kohta (umbes 140% päevas nõutavast tasemest). E-vitamiin on võimas lipiide lahustuv antioksüdant, mis tagab terved ja elujõulised rakumembraanid ja naha.
  • Pähklites leidub B-kompleksi rühma olulisi vitamiine nagu riboflaviini, niatsiini, tiamiini, pantoteenhapet, vitamiin B-6 ja folaate.
  • Rikkalikult mineraalaineid – mangaan, vask, kaalium, kaltsium, raud, magneesium, tsink ja seleen. Tsink mõjutab meie organismi arengut ja kasvu, seedimist ja sperma tootmist.
  • Kreeka pähkli õli on suurepärase aroomiga ja kosmetoloogias kasutatakse kreekapähkliõli kuiva naha pehmendamiseks ja päevituse parandamise vahendina. Samuti on kasutatakse kreeka pähkli õli toidu tegemisel, massaaži-ja aroomiteraapias, farmaatsiatööstuses. Ta on heaks lisandiks salatikastmete valmistamisel, andes toidule iseloomuliku maitse, kuid kuumutamist see õli aga ei talu.

Vaata lisaks http://www.nutrition-and-you.com/walnuts.html

Allikas: http://www.nutrition-and-you.com/walnuts.html

Samal teemal postitus – http://www.mesilill.eu/archives/antioksudandi-rikkaimad-on-kreeka-pahklid/