Mesi

Mesi.

Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine.
Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast “kastest”. Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast “kastest” või putukate eritistest.
Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õis

Mee kogumine ja valmistamine.

Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Kärjekannud täidetakse mesilaste poolt meega umbes veerandi jagu, mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, kui veesisaldus on vähenenud ca 20 %-ni, suletakse kaaned mesilaste poolt õhukindla vahakaanega.

Mee kogumise mõju loodusele.

Mesilased tolmendavad õitelt nektarit kogudes ühtlasi külastatud õisi, võimaldades nii paljuneda tolmendamist vajavatel taimedel ning suurendades oluliselt tolmendamist vajavate põllu- ja aiakultuuride saagikust.

Mee kasutamine ning omadused

Mesilased koguvad mett omale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna kasvatamiseks. Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks.Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante.

Mee tähtsamad füüsikalised omadused

– Viskoossus
Mee viskoossus sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast. Viskoossus on üks olulisemaid mee füüsikalisi omadusi, mida peab arvestama mee töötlemisel. Kõrge viskoossus vähendab mee voolavust nõrutamisel, vurritamisel (mee eraldamine tsentrifugaaljõududega), pressimisel, segamisel, villimisel jm. Mee soojendamisel viskoossus väheneb ning seda meetodit kasutatakse laialdaselt tööstuses mee töötlemisel.[1]
– Tihedus
Mee tihedus on suurem kui veel ja sõltub mee koostisest ning eelkõige vee sisaldusest. Suurtes mee hoiumahutites võib täheldada erineva tihedusega meesortide kihistumist.
– Hügroskoopsus
Mee väga hea hügroskoopsus on oluline parameeter, millega peab arvestama nii töötlemisel kui ka hoiustamisel. Mee võime endasse niiskust koguda on soovitud omaduseks pagari- ja kondiitritööstuses. Mee hoiustamisel võib aga tugev hügroskoopsus probleeme tekitada, kuna liigne vesi mõjub halvasti mee säilivusomadustele. Tavaline mesi, mille veesisaldus on alla 20%, absorbeerib endasse aktiivselt vett, kui suhteline õhuniiskus on üle 60%. Kui suhteline õhuniiskus on 80%, võib mittehermeetiliselt suletud mee veesisaldus tõusta kuni 33%-ni.
– Pindpinevus
Meel on küllaltki madal pindpinevus, mis teeb temast väga hea humektandi kosmeetikatööstuse jaoks. Mee pindpinevus sõltub eelkõige tema koostisest ja tekib tõenäoliselt kolloidsete ainete sisaldusest. Pindpinevus ja viskoossus määravad koos mee vahustamisomadused.
– Värvus
Vedela mee värvus varieerub läbipaistvast ja värvitust kuni merevaigukollaseni või mustjani. Mee värvus sõltub eelkõige korjetaimedest (vähem vanusest ja hoiutingimustest). Mee läbipaistvus sõltub suspenseeritud ainete (näiteks õietolmu) sisaldusest. Enamlevinud värvideks on merevaigukollase erinevad variatsioonid, vähem esineb erekollast, punakaid toone, hallikat ja rohekat mett. Kristalliseerunud mee värvus tõmbub heledamaks, kuna glükoosikristallid on valged. Läbipaistev ja peaaegu värvitu mesi muutub kristalliseerumisel piimvalgeks. Tumedamat mett kasutatakse tavaliselt tööstuses, heledam mesi suunatakse peamiselt otse jaekaubandusse.
– Kristalliseerumine
Äsja valminud mesi on alati vedel, mõnikord veidi viskoosne. Värske mesi sisaldab tavaliselt üle 70% suhkruid (peamiselt glükoosi ja fruktoosi) ja alla 20% vett. Nii suurt suhkrukogust ei suuda vähene veehulk normaalsetes hoiutingimustes kaua vedelana hoida. Seetõttu hakkab vees halvasti lahustuv glükoos kristalliseeruma, hästilahustuv fruktoos aga mitte. Kristalliseerumise kiirus sõltubki eelkõige hoiutemperatuurist ja glükoosi osakaalust mees. Kristalliseerumine toimub väga aeglaselt, kui mee temperatuur on üle 25 °C. Kõige intensiivsem kristalliseerumine toimub temperatuuridel 10…15 °C. Alla 10 °C suureneb mee viskoossus, mis aeglustab kristallide moodustumist ja levikut.Aja jooksul mesi kristalliseerub ehk muutub tahkeks. Kristalliseerunud mett on soovitav üles sulatada kuni 40 °C juures. Kõrgematel temperatuuridel sulatades hävivad mitmed mees leiduvad kasulikud ained ning halveneb mee kvaliteet.
Mee loodusliku kristalliseerumise kiirus sõltub mee päritolust (taimeliigist) ja võib ulatuda nädalast kuni mitme aastani. Üksikute taimeliikide mesi (nt akaatsia mesi) ei kristalliseeru kunagi. Enamus Eesti loodusest kogutud meest kristalliseerub hilissügiseks. Laialt on levinud eksiarvamus, et kristalliseerunud kõvale meele on lisatud suhkrut või et selline mesi on halvaks läinud. Tegelikult on kristalliseerumine loomulik protsess ja ei kahjusta mee kvaliteeti.

Mee tähtsamad keemilised koostisosad ja omadused

– Suhkrud
Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt.
– Mittesuhkrutest koostisosad
Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17–20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses.
– Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu.
Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt.
– Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed.
Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt.
– Mees leiduvad tuvastatud ensüümid.
Mee koostises on tuvastatud järgmisi ensüüme: fosfataas, diastaas (amülaas), glükoosoksidaas, katalaas, sahharaas.

Mee kasutamine.

Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega. Mett lihtsalt süüakse, kasutatakse mitmesuguste toiduainete valmistamisel ja tarvitatakse meditsiinilise preparaadina. Mett kasutatakse toiduna ja toidulisandina peamiselt jõukamates riikides Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Jaapanis. Suuremas osas Aafrikas kasutatakse mett peamiselt meeõlle pruulimisel ning vähesel määral meditsiinis. Aasias kasutatakse mett eelkõige meditsiinilise preparaadina, harvem magusainena.
Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jm. Osades maades tarbitakse nii vedelat, pooleldi või täielikult kristalliseerunud mett. Teistes maades eeilistavad tarbijad vaid vedelat mett.
Diabeetikud peavad mett süües alati arvestama oma igapäevase süsivesikute normiga.

Meetarbimine Eestis.

Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%.

Antibakteriaaalne toime

Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja happelisusega (pH on vahemikus 3,5–5,0). Kuid ka lahjendatud mesi on näidanud antibakteriaalset toimet. Uuringute puhul tehti kindlaks, et kontsentreeritud mees mitteaktiivne ensüüm vesinikperoksiid (H2O2) muutub lahjendamisel aktiivseks kindlas pH vahemikus. Selline bioloogiline aktiivsus on tähtis alles valmiva mee kaitsmisel, kui veesisaldus on veel kõrge.
Hiljutised uuringud on aga näidanud, et kõige suurema tähtsusega bakterite vastu võitlemisel on defense-1 nimelisel valgul, mis on osa mesilaste enda immuunsussüsteemist ja mida nad lisavad meele.
Mee antibakteriaalne toime varieerub suurel määral, sõltudes koostisest ja säilitustingimustest. Liigselt kuumutatud või otsese päikesevalguse kätte jäetud meel aga puuduvad antibakteriaalsed omadused. Seetõttu pole talvel kaubandusvõrgus müüdava ilusa ja vedela mee kasulikud omadused sugugi kindlad, sest tarbija ei tea, kuidas selline vedel mesi on saadud. Suure tõenäosusega saadakse vedel mesi liigsel kuumutamisel.

Mee säilitamine.

Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5…10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. Mee seismisel suureneb esimese kuu jooksul mees sisalduv fruktoosi hulk, teise kuu jooksul aga sahharoosi sisaldus. Kahe aasta jooksul muutub mesi happelisemaks, lõhn nõrgeneb, maitse ja värvus aga ei muutu. Aastaid seisnud mee värvus muutub järjest tumedamaks. Üle 25 °C säilitatav mesi kristalliseerub väga aeglaselt, kuid selline mesi kaotab oma aroomi juba mõne kuu möödudes.

Maailmatoodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2009. aastal toodeti maailmas kokku 1,51 miljonit tonni mett. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud 2,04 korda.

Mesi maksab tänavu rohkem

 mesinik haabel foto arvo tarmula

Linnamäel üle 40 aasta mesilasi pidanud Mati Haabel alles plaanib suuremat meevõttu. Seni on ta mett võtnud pisteliselt mõne raami kaupa. ARVO TARMULA

Mullusega võrreldes tõotab tänavune meesaak tulla parem, mee hind aga on tõusnud.

Linnamäel aastakümneid mesilasi pidanud Mati ja Hardi Haabel küsisid mullu meekilo eest kuus eurot, tänavu seitse eurot. Pooleliitrise purgitäie saab Haabelite käest 5.50ga.

Mati Haabeli sõnul olevat Pärnu pool nii palju vihma sadanud, et niru saak sunnib meekilo eest küsima kuni kümme eurot. Kümme eurot kilo müüb mett ka Risti mesinik Olev Orgmets. Nii kõrgele tõstis hinna mullune nigel meeaasta. „Sügisel juba kerkis kümne peale,” ütles Orgmets. Orgmetsa kanarbikumesi on veel kallim, 12–14 eurot kilo.

Kanarbikumee teeb kalliks, et ta on väärtuslik, samuti see, et puhast kanarbikumett vurritades kärjest kätte ei saa. See on võimalik vaid siis, kui on tehispõhjaga kärg, vahast põhjaga kärg läheb puruks, sest mesi on paks. Nii tulebki puhta kanarbikumee ja vahakärje puhul mesi välja pressida, see aga on kallim kui vurritamine.

Orgmets ütles, et tema mesi on kallis ka sellepärast, et ta ei villi mett plastnõudesse ega korduvkasutatavaisse purkidesse, vaid tuttuutesse. „Hapukurgimett mina ei müü,” ütles Orgmets. Ta pidas silmas, et korduvkasutatavale klaaspurgile võib seal enne hoitud toidu lõhn külge jääda.

Õige meevõtt alles algab

Hinnatõusust hoolimata ütlevad mesinikud kui ühest suust, et ostjate järjekord on ukse taga, jätkuks vaid mett, mida müüa. „Eks inimesed ole saanud teadlikumaks. Ei söö enam nii palju suhkrut,” ütles Mati Haabel. Ka on igal mesinikul oma kindlad kunded, kes mesinikku usaldavad, naljalt kellegi teise käest ei osta, ja on nõus küsitud hinnaga. Väga kõrgeks mee hind siiski minna ei saa, sest inimesed siis enam ei osta, nentis Kullamaa mesinik Heinart Rokk.

„Kui teda maruvähe on, siis ajab muidugi hinna üles,” lisas Rokk.

Tänavu seda tõenäoliselt ei juhtu, sest saak tõotab tulla Eesti keskmine. „Laenu võtma ei pea ega pankrotti lähe,” ütles Mati Haabel.

Juuli lõpu soojad ja kuivad ilmad tõotavad korralikku korjet. „Kui mesinikul nina otsast vesi sirinal voolab, siis tuleb mett,” ütles Haabel.

Haabelid on seni mett võtnud pisteliselt mõnesaja kilo ümber. „Aga see on alles väheke. Meie mõõdame saaki tonnides,” ütles Haabel. Pisteline meevõtt tähendab, et võetakse puust kärg või paar. Üsna pea loodavad Haabelid alustada ka lausvõtmist. „Nüüd soojaga hakkas korralikumalt sisse jooksma,” ütles Haabel.

Haabelite mesila lähistel asuvad suured tatra-, põldoa- ja keeripeapõllud, mis on mesikast isegi parem meetaim.

„Mesilastele meeldib keerispea hullupööra,” ütles Haabel. Keerispeamesi on väärtuslik. Kristalliseerub see valgeks nagu rapsi-, mesika- ja pärnamesigi.

Heinart Rokk ütles, et plaanib korralikku meevõttu nädalavahetuseks. „Ilmad on soojad. Arvata võib, et midagi nad koju toovad,” ütles Rokk. Tormiline kevad, mil kõik korraga õitses, vahetus jahedama ilmaga. „Eks see, mis oli kevadel korjatud, pisteti vahepeal pintslisse,” ütles Rokk.

Jaheda ja vihmase ilmaga mesilased korjel ei käi.

Ostjad tahavad vedelat mett

Olev Orgmetsa sõnul tõotavad tema Taeblas asuvad tarud korralikku, Risti omad aga kehvemat saaki. Taeblas on lähistel 15 ha ristikupõldu. Ristil tuleb oodata kanarbiku õitsemist. Seni on Orgmetsal võetud 300 kilo mett.

Orgmets ütles, et millegipärast tahavad inimesed osta vedelat mett ja ükskõik mis ajal. Õige mesi aga kristalliseerub mõne aja möödudes. On mõned üksikud taimed, mille mesi jääb vedelaks, näiteks kanarbik, paakspuu ja põdrakanep. Siis peab olema tegemist täiesti puhta, ainult ühe taime meega, tavaliselt korjavad mesilased aga segamett. Kui mesi üldse ei kristalliseeru, võib ta olla 70–80 kraadi peale kuumutatud, aga sel juhul on suur osa kasulikke aineid meest kadunud, ütles Orgmets.

Mee hind turul eurodes

Haapsalu 10

Tallinna keskturg 8

Nõmme turg 8

Tartu 8

Pärnu 8

Narva 8

Valga 7

Viljandi 8

Eelmise nädalaga võrreldes ei ole hind muutunud.

 

80% meest ostetakse otse mesinikult

Mee ostmise omapära Eestis on see, et mett eelistatakse osta otse mesinikult. Ka turul müüvad mett enamasti mesinikud ise või nende edasimüüjad, seega 70–80% mee ostudest tehakse otse tootjalt ostuna ning see tase püsib Eestis juba aastaid.haigus-kulmetus-meepurk-mesi-69901491

Värskest Eesti konjunktuuriinstituudi meeturu uuringust selgub, et näiteks mullu tehti mee ostudest 66% otse mesinikult, 13% turult, 4% tuli oma mesilastelt ja vaid 16% meest osteti kauplustest.

Mee tarbimine on Eestis viimasel kümnel aastal kõikunud vahemikus 649–1163 tonni aastas. Mee tarbimine oli leibkonnauuringute andmetel 2012. aastal 0,98 kg elaniku kohta. Kahel eelneval aastal oli tarbimine suurem, ehk vastavalt 1,19 ja 1,23 kg elaniku kohta.
Viimase kümne aasta jooksul on meetoodang Eestis olnud keskmiselt 797 tonni aastas, kuid aastati on see olnud väga kõikuv – 501 tonnist 2008. aastal 1155 tonnini mullu. Statistikaameti andmetel oli mullune meetoodang ajalooliselt kõrgeim.

Kümne aasta keskmisena on ligi 80% tarbitud meest olnud kodumaine, ülejäänu on sisse toodud. Viimastel aastatel on Eestisse mett imporditud ligi 200 tonni, eelkõige EL-i riikidest, peamiselt Ungarist, Leedust, Lätist ja Hispaaniast. Viimase kümne aasta jooksul on importmesi moodustanud 12–31% mee tarbimiskogusest Eestis.

2013. aastal oli Eestis 5469 mesilastega majapidamist. Suurem osa ehk 78% neist olid kodumajapidamised, kes toodavad oma tarbeks ning 22% olid põllumajanduslikud majapidamised, kus toodetakse mett müügiks. 2001. aastal olid need osakaalud vastavalt 37% ja 63%.
Mesilasperede arv on Eestis sel sajandil kõikunud vahemikus 25-50 tuhandeni. 2002/2003. aasta karmi talve tõttu hukkus palju mesilasperesid ning nende arv vähenes Eestis kolmandiku võrra. Mullu oli mesilasperesid 44 000, maakonniti oli neid kõige rohkem Saare-, Pärnu-, Lääne-Viru- ja Valgamaal.

Heli Raamets
Maaleht

Stockmannis Mesilille tooted

Meil on hea meel teatada, et alates novembri keskpaigast on Mesilill tooted Sockmann
Mesilille maitsvad ja tervislikud meesegud ka Stockmannis esindatud.

Kaubavalikus on ingveri, jõhvika ja astelpaju meesegu, 720g mesi kinkepakendis, 850g mesi ning paljude lemmik “Krõbedad pähklid”. Jõhvika ja astelpaju meesegud leiab salati külmletist. Ingveri meesegu ja meed asuvad meeletis ning “Krõbedad pähklid” leiab pähkli letist, röstitud pähklite kõrvalt.

Mesinikud ennustavad head meesaaki

25. juuli 2014 KÜLLI KRIIS

24_2lk

 

 

 

 


Suviselt soe mai ja kuum juuli hüvitasid külma ning vihmase juunikuu, mil mesilased tarudest korjele lendama ei pääsenud.

“Minu vene kliendid on tihtipeale “mai mett” küsinud. Varem ei saanud ma aru, mida nad sellega mõtlevad – maikuus pole ju veel mingit mett. Aga tänavu oli koguni aprilli mesi – esimese mee vurritasin juba mai lõpus,” räägib Kohtla vallas Peeri külas 28 mesitaruga majandav Ester Arras.

Mett on tänavu tema sõnul “nii et tapab”: “Talvitumine oli võrratu, pered olid kevadel tugevad, pärnad õitsesid väga õigel ja ilusal ajal. Juuni oli küll vilets kuu, aga juuli see-eest jälle väga hea.”

Põhiline mesi tuleb praegu kodu lähedal olevalt rapsipõllult. Selle õitsemisaeg saab kohe-kohe läbi ja siis pole mesilastel enam midagi võtta peale põdrakanepi, mida seal kandis on paraku vähe.

“Rapsimett osa inimesi ei taha – ei meeldi, et suhkrustunult on see valge nagu rasv, ja eks peljatakse ka rapsipõldude mürgitamist, sellest on ju nii palju räägitud. Aga kätte pole mesi mulle kunagi jäänud, on kindlad püsikliendid ja talupoes on see ka müügil.”

Vaarikakorje jäi vahele

Samas vallas Täkumetsa külas pooltsada mesitaru pidav Toomas Alt tunnistab, et mullusele jääb tänavune meesaak alla – aga mullu oli ka haruldaselt hea meeaasta -, ent rahule võib sellega jääda küll.

“Soe talv oma ühtlase temperatuuriga oli mesilastele väga hea. Mai oli väga ilus, paju pealt sai palju mett ja võililledelt ka, tänu sellele ei jäänud mesilased juunis nälga, ehkki mesinikule see midagi juurde ei toonud. Vaarikakorje jäi juunis põhiliselt vahele ja eks nii mets- kui aedvaarikaid ongi praegu vähe ning marjad väikesed.”

Peamistest meetaimedest õitsevad praegu ohakas, angervaks ja põdrakanep. “Kuivus ja kõrge temperatuur hakkavad nüüd juba natuke liiga tegema, põdrakanep õitseb ruttu ära ja korjeaeg  jääb lühemaks. Rapsipõlde on siin ümbruses ka, õnneks on need põllumehed mõistlikud ja mürgitavad õigel ajal õigete asjadega.”

Alt ei näe põhjust millegi üle kurta ja arvab, et kurdavad enamasti need, kellel on kuni kümme taru. “Suurtel mesinikel ikka viiskümmend protsenti mesilastest välja ei lähe; mina ennast suureks ei pea, aga ei kujuta ette, et oma tootmisvahenditest poole võiksin kaotada.”

Juuli ilm on määrav

Iisaku valla enama kui saja perega mesinik Ardo Lilium peab tänavust suve normaalseks ja mõtleb selle all ennekõike juulikuud.

“Peakorje on ikka juulis, pärast jaanipäeva hakkab vähehaaval pihta. Varajane kevad eriti midagi ei mõjuta, mesilaste areng käib natuke teistmoodi, sel ajal pere kasvab ja areneb ning eriti midagi veel ei korja.”

Juunikuu kohta ütleb ta, et siis tuli tavapärasest rohkem vaeva näha, et sülemlemist ära hoida, aga juulis sai see vaev tasutud, sest pered olid suured ja tugevad ning mett on tulnud omajagu.

“Meie kandis august enam saaki ei mõjuta, suurem korje lõppeb 10. augusti paiku ära ja siis on veel ainult “järelnoppimine” – tilgub natuke vähehaaval.”

Mesi otse mesinikult

“Mesilastele olid soodsad nii talv kui kevade areng kuni mai lõpuni ja siis jälle 3. juulist alates – palav mesilastele meeldib,” räägib Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. “Juunis oli suhteliselt palju sülemlemist ning seal, kus sellele piiri panna ei suudetud, jäid pered nõrgemaks ja saak väiksemaks.”

Ka Kilk räägib kehvaks jäänud vaarikakorjest ja lisab sellele valge ristiku, mis alguses samuti viletsapoolne oli. Peale põdrakanepi annavad praegu veel head mett jumikas ja mesikas.

Mee hinna kohta arvab ta, et see võib pisut tõusta, kuna pakkumist on vähem kui eelmisel aastal.

“Mõni mesinik on otsemüügi hinda tõstnud – eelmisel aastal küsis kilo eest viis-kuus eurot, nüüd seitse,” on ta kuulnud. “Samas tarbija tahab Eesti mett ja ongi valmis selle eest seitse eurot maksma. Ja kui tegemist on mesiniku ja püsikliendi vahel tekkinud usaldusväärsusega – umbes 70 protsenti mett ostetakse otse mesinikult -, siis polegi hind nii väga tähtis. Aga ainult mõne mesiniku kõrgema hinna põhjal ei saa muidugi järeldusi teha ega üldist hinnataset ennustada.”

Lesed hävitavad mesilasperesid

Pikaristil elav mesinik Jüri Mäekivi on hädas: sel aastal mingil põhjusel hulgi paljunenud lesed koos tundmatute isenditega hävitavad tema mesilasi. Tundmatute ründajatega on hädas ka mehest kilomeetri kaugusel elav mesinik Aino. Mesinik Jüri Mäekivi kurdab, et leskesid on tarudes tavapärasest lausa kümme korda rohkem ning nende tekitatav kahju suur, sest lesed on nn muidusööjad.

“Ma olen tegelenud mesilastega 1958. aastast alates, aga enne ei ole sellist asja nähtud, et leski on nii palju, et söövad mee ära ja teevad puu tühjaks,” väljendas Mäekivi oma hämmingut.
Leskede ainus ülesanne on emamesilasega lennul paarituda. Nad on isendid, kes ise tööd ei tee, vaid elavad kevadest sügiseni pere kulul. “Nad on umbes nii suured kui neli harilikku mesilast,” ütles mees. Tavaliselt on leskesid ühe puu peale paarsada, aga praegu on neid umbkaudu paar tuhat. Ja kahju, mis lesed mesitarudes tekitavad, on suur.
“Mesilaste tööst ei ole kasu, sest need muidusööjad söövad nende korjatud mee ära,” seletas mesinik. Lisaks tapavad nad mesilaste haude, mistõttu mesilasi enam juurde ei tule ja nad surevad. Mäekivi üritab leskede sissepääsu mesitarusse küll restidega tõkestada, kuid suurt kasu sellest pole.
Ta kuulis leskede rünnakust paar nädalat tagasi naabrinaise käest. “Temal on asi palju hullem. Minul on veel tugevad pered, kes jaksavad võidelda, aga tema võitlus on juba võideldud,” lisas ta.
Naabrinaine Aino on tõesti suures hädas. “Mul ei jää siin mesilastest mitte midagi järele, kahes puus on ainult alles,” ütles ta ohates. “Meie peres on mesilasi 70 aastat peetud, aga sellist asja pole mina varem näinud.”
Leskede tohutu paljunemise põhjust ei oska nad öelda. Samuti ei tea, kust need täpselt tulevad. “Üle metsa tulevad, nii et must parv on näha,” ütles Jüri Mäekivi. Ta pakkus välja, et võib-olla on kuskil vana mahajäetud mesila, kuid seal ei ole ju kedagi, kes neid välja hauks. “Ma olen jälginud. Nad tulevad siis kohale, kui päike hakkab soojalt paistma. Umbes kella viie ajal õhtul lähevad minema,” rääkis mesinik.
Lesed ei ole siiski ainukesed, kes mesilasi hävitavad. Nende hulgas on näha ka väiksemaid putukaid, kelle päritolu teadmata. Aino avaldas arvamust, et tegemist on kusagilt sisse toodud isenditega. “Minu isa rääkis juba sügaval Eesti ajal ameerika mesilastest, kellel ei ole korjenokka ja kes ainult teiste puudest mett korjavad,” meenutas Aino, lisades, et võib-olla on keegi need mesilased endale soetanud.
Ta üritab iga hinna eest oma mesilasi kaitsta. “Ma panin siia ühte lille, mis peaks neid eemale peletama,” ütles naine ja lisas, et mesilased on väga närvilised. “Panen need puud nüüd kaheks päevaks kinni. Panen neile söögi ja joogi sisse, et nad vähegi kosuksid, ja viin nad teise kohta. Mul on ainult kaks puud veel, ma ei usu, et nad sügiseni vastu peavad,” oli Aino nõutu.
Inju küla mesinik ja Eesti Mesinike Liidu liige Maire Valtin ei ole kuulnud, et teistel mesinikel niisugust probleemi esineks. Ta ütles, et leskede rohkusel võib olla mitu põhjust. Üks neist näiteks asjaolu, et mesilasema on vana ja muneb viljastamata mune, millest lesed arenevad.
Võib ka olla, et emaga on midagi juhtunud ja töömesilased hakkavad munema, nende munad on samuti viljastamata. Tänavused ilmadki pole paaritumist soosinud. Looduslikes paikades talvitunud mesilaspered elasid talve hästi üle ning pered arenesid ja sülemlesid kevadel suure kiirusega. Siis läksid ilmad aga jahedaks. Mesilasema ei lenda paarituma, kui sooja pole vähemalt 20 kraadi. Nii võis ka nende paaritumine kehv olla. Samas on kiire sülemlemise tagajärjel sel aastal tavapärasest rohkem noori mesilasemasid.
Eesti Mesinike Seltsi juhatuse liige ja mesinduskonsulent Aivo Sildnik lausus, et kaugelt on olukorda küll keeruline kommenteerida, kuid üks variantidest võib olla see, et noori emasid on palju.
Kuna leskede ülesanne on neid viljastada, otsivad nad lihtsalt sihtmärke. “Selle aasta mesindus ei mahu raamidesse ja on eriline, aga looduses võibki kõike juhtuda,” ütles Sildnik ja lisas, et kirjeldatud probleemil võib olla mitu põhjust ja olukorra hindamiseks peaks asja lähedalt nägema.

 

Maarja-Liis Orgmets

toimetus(at)virumaateataja.ee

teele.yprus(at)ajaleht.ee