Värskest Eesti konjunktuuriinstituudi meeturu uuringust selgub, et näiteks mullu tehti mee ostudest 66% otse mesinikult, 13% turult, 4% tuli oma mesilastelt ja vaid 16% meest osteti kauplustest.

Mee tarbimine on Eestis viimasel kümnel aastal kõikunud vahemikus 649–1163 tonni aastas. Mee tarbimine oli leibkonnauuringute andmetel 2012. aastal 0,98 kg elaniku kohta. Kahel eelneval aastal oli tarbimine suurem, ehk vastavalt 1,19 ja 1,23 kg elaniku kohta.
Viimase kümne aasta jooksul on meetoodang Eestis olnud keskmiselt 797 tonni aastas, kuid aastati on see olnud väga kõikuv – 501 tonnist 2008. aastal 1155 tonnini mullu. Statistikaameti andmetel oli mullune meetoodang ajalooliselt kõrgeim.

Kümne aasta keskmisena on ligi 80% tarbitud meest olnud kodumaine, ülejäänu on sisse toodud. Viimastel aastatel on Eestisse mett imporditud ligi 200 tonni, eelkõige EL-i riikidest, peamiselt Ungarist, Leedust, Lätist ja Hispaaniast. Viimase kümne aasta jooksul on importmesi moodustanud 12–31% mee tarbimiskogusest Eestis.

2013. aastal oli Eestis 5469 mesilastega majapidamist. Suurem osa ehk 78% neist olid kodumajapidamised, kes toodavad oma tarbeks ning 22% olid põllumajanduslikud majapidamised, kus toodetakse mett müügiks. 2001. aastal olid need osakaalud vastavalt 37% ja 63%.
Mesilasperede arv on Eestis sel sajandil kõikunud vahemikus 25-50 tuhandeni. 2002/2003. aasta karmi talve tõttu hukkus palju mesilasperesid ning nende arv vähenes Eestis kolmandiku võrra. Mullu oli mesilasperesid 44 000, maakonniti oli neid kõige rohkem Saare-, Pärnu-, Lääne-Viru- ja Valgamaal.

Heli Raamets
Maaleht