Mesinikud ennustavad head meesaaki

25. juuli 2014 KÜLLI KRIIS

mesilased

 

 

 

 

 

 

 


Suviselt soe mai ja kuum juuli hüvitasid külma ning vihmase juunikuu, mil mesilased tarudest korjele lendama ei pääsenud.

“Minu vene kliendid on tihtipeale “mai mett” küsinud. Varem ei saanud ma aru, mida nad sellega mõtlevad – maikuus pole ju veel mingit mett. Aga tänavu oli koguni aprilli mesi – esimese mee vurritasin juba mai lõpus,” räägib Kohtla vallas Peeri külas 28 mesitaruga majandav Ester Arras.

Mett on tänavu tema sõnul “nii et tapab”: “Talvitumine oli võrratu, pered olid kevadel tugevad, pärnad õitsesid väga õigel ja ilusal ajal. Juuni oli küll vilets kuu, aga juuli see-eest jälle väga hea.”

Põhiline mesi tuleb praegu kodu lähedal olevalt rapsipõllult. Selle õitsemisaeg saab kohe-kohe läbi ja siis pole mesilastel enam midagi võtta peale põdrakanepi, mida seal kandis on paraku vähe.

“Rapsimett osa inimesi ei taha – ei meeldi, et suhkrustunult on see valge nagu rasv, ja eks peljatakse ka rapsipõldude mürgitamist, sellest on ju nii palju räägitud. Aga kätte pole mesi mulle kunagi jäänud, on kindlad püsikliendid ja talupoes on see ka müügil.”

Vaarikakorje jäi vahele

Samas vallas Täkumetsa külas pooltsada mesitaru pidav Toomas Alt tunnistab, et mullusele jääb tänavune meesaak alla – aga mullu oli ka haruldaselt hea meeaasta -, ent rahule võib sellega jääda küll.

“Soe talv oma ühtlase temperatuuriga oli mesilastele väga hea. Mai oli väga ilus, paju pealt sai palju mett ja võililledelt ka, tänu sellele ei jäänud mesilased juunis nälga, ehkki mesinikule see midagi juurde ei toonud. Vaarikakorje jäi juunis põhiliselt vahele ja eks nii mets- kui aedvaarikaid ongi praegu vähe ning marjad väikesed.”

Peamistest meetaimedest õitsevad praegu ohakas, angervaks ja põdrakanep. “Kuivus ja kõrge temperatuur hakkavad nüüd juba natuke liiga tegema, põdrakanep õitseb ruttu ära ja korjeaeg  jääb lühemaks. Rapsipõlde on siin ümbruses ka, õnneks on need põllumehed mõistlikud ja mürgitavad õigel ajal õigete asjadega.”

Alt ei näe põhjust millegi üle kurta ja arvab, et kurdavad enamasti need, kellel on kuni kümme taru. “Suurtel mesinikel ikka viiskümmend protsenti mesilastest välja ei lähe; mina ennast suureks ei pea, aga ei kujuta ette, et oma tootmisvahenditest poole võiksin kaotada.”

Juuli ilm on määrav

Iisaku valla enama kui saja perega mesinik Ardo Lilium peab tänavust suve normaalseks ja mõtleb selle all ennekõike juulikuud.

“Peakorje on ikka juulis, pärast jaanipäeva hakkab vähehaaval pihta. Varajane kevad eriti midagi ei mõjuta, mesilaste areng käib natuke teistmoodi, sel ajal pere kasvab ja areneb ning eriti midagi veel ei korja.”

Juunikuu kohta ütleb ta, et siis tuli tavapärasest rohkem vaeva näha, et sülemlemist ära hoida, aga juulis sai see vaev tasutud, sest pered olid suured ja tugevad ning mett on tulnud omajagu.

“Meie kandis august enam saaki ei mõjuta, suurem korje lõppeb 10. augusti paiku ära ja siis on veel ainult “järelnoppimine” – tilgub natuke vähehaaval.”

Mesi otse mesinikult

“Mesilastele olid soodsad nii talv kui kevade areng kuni mai lõpuni ja siis jälle 3. juulist alates – palav mesilastele meeldib,” räägib Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. “Juunis oli suhteliselt palju sülemlemist ning seal, kus sellele piiri panna ei suudetud, jäid pered nõrgemaks ja saak väiksemaks.”

Ka Kilk räägib kehvaks jäänud vaarikakorjest ja lisab sellele valge ristiku, mis alguses samuti viletsapoolne oli. Peale põdrakanepi annavad praegu veel head mett jumikas ja mesikas.

Mee hinna kohta arvab ta, et see võib pisut tõusta, kuna pakkumist on vähem kui eelmisel aastal.

“Mõni mesinik on otsemüügi hinda tõstnud – eelmisel aastal küsis kilo eest viis-kuus eurot, nüüd seitse,” on ta kuulnud. “Samas tarbija tahab Eesti mett ja ongi valmis selle eest seitse eurot maksma. Ja kui tegemist on mesiniku ja püsikliendi vahel tekkinud usaldusväärsusega – umbes 70 protsenti mett ostetakse otse mesinikult -, siis polegi hind nii väga tähtis. Aga ainult mõne mesiniku kõrgema hinna põhjal ei saa muidugi järeldusi teha ega üldist hinnataset ennustada.”

Postitatud MESI, Mesindus

Lesed hävitavad mesilasperesid

Pikaristil elav mesinik Jüri Mäekivi on hädas: sel aastal mingil põhjusel hulgi paljunenud lesed koos tundmatute isenditega hävitavad tema mesilasi. Tundmatute ründajatega on hädas ka mehest kilomeetri kaugusel elav mesinik Aino. Mesinik Jüri Mäekivi kurdab, et leskesid on tarudes tavapärasest lausa kümme korda rohkem ning nende tekitatav kahju suur, sest lesed on nn muidusööjad.

“Ma olen tegelenud mesilastega 1958. aastast alates, aga enne ei ole sellist asja nähtud, et leski on nii palju, et söövad mee ära ja teevad puu tühjaks,” väljendas Mäekivi oma hämmingut.
Leskede ainus ülesanne on emamesilasega lennul paarituda. Nad on isendid, kes ise tööd ei tee, vaid elavad kevadest sügiseni pere kulul. “Nad on umbes nii suured kui neli harilikku mesilast,” ütles mees. Tavaliselt on leskesid ühe puu peale paarsada, aga praegu on neid umbkaudu paar tuhat. Ja kahju, mis lesed mesitarudes tekitavad, on suur.
“Mesilaste tööst ei ole kasu, sest need muidusööjad söövad nende korjatud mee ära,” seletas mesinik. Lisaks tapavad nad mesilaste haude, mistõttu mesilasi enam juurde ei tule ja nad surevad. Mäekivi üritab leskede sissepääsu mesitarusse küll restidega tõkestada, kuid suurt kasu sellest pole.
Ta kuulis leskede rünnakust paar nädalat tagasi naabrinaise käest. “Temal on asi palju hullem. Minul on veel tugevad pered, kes jaksavad võidelda, aga tema võitlus on juba võideldud,” lisas ta.
Naabrinaine Aino on tõesti suures hädas. “Mul ei jää siin mesilastest mitte midagi järele, kahes puus on ainult alles,” ütles ta ohates. “Meie peres on mesilasi 70 aastat peetud, aga sellist asja pole mina varem näinud.”
Leskede tohutu paljunemise põhjust ei oska nad öelda. Samuti ei tea, kust need täpselt tulevad. “Üle metsa tulevad, nii et must parv on näha,” ütles Jüri Mäekivi. Ta pakkus välja, et võib-olla on kuskil vana mahajäetud mesila, kuid seal ei ole ju kedagi, kes neid välja hauks. “Ma olen jälginud. Nad tulevad siis kohale, kui päike hakkab soojalt paistma. Umbes kella viie ajal õhtul lähevad minema,” rääkis mesinik.
Lesed ei ole siiski ainukesed, kes mesilasi hävitavad. Nende hulgas on näha ka väiksemaid putukaid, kelle päritolu teadmata. Aino avaldas arvamust, et tegemist on kusagilt sisse toodud isenditega. “Minu isa rääkis juba sügaval Eesti ajal ameerika mesilastest, kellel ei ole korjenokka ja kes ainult teiste puudest mett korjavad,” meenutas Aino, lisades, et võib-olla on keegi need mesilased endale soetanud.
Ta üritab iga hinna eest oma mesilasi kaitsta. “Ma panin siia ühte lille, mis peaks neid eemale peletama,” ütles naine ja lisas, et mesilased on väga närvilised. “Panen need puud nüüd kaheks päevaks kinni. Panen neile söögi ja joogi sisse, et nad vähegi kosuksid, ja viin nad teise kohta. Mul on ainult kaks puud veel, ma ei usu, et nad sügiseni vastu peavad,” oli Aino nõutu.
Inju küla mesinik ja Eesti Mesinike Liidu liige Maire Valtin ei ole kuulnud, et teistel mesinikel niisugust probleemi esineks. Ta ütles, et leskede rohkusel võib olla mitu põhjust. Üks neist näiteks asjaolu, et mesilasema on vana ja muneb viljastamata mune, millest lesed arenevad.
Võib ka olla, et emaga on midagi juhtunud ja töömesilased hakkavad munema, nende munad on samuti viljastamata. Tänavused ilmadki pole paaritumist soosinud. Looduslikes paikades talvitunud mesilaspered elasid talve hästi üle ning pered arenesid ja sülemlesid kevadel suure kiirusega. Siis läksid ilmad aga jahedaks. Mesilasema ei lenda paarituma, kui sooja pole vähemalt 20 kraadi. Nii võis ka nende paaritumine kehv olla. Samas on kiire sülemlemise tagajärjel sel aastal tavapärasest rohkem noori mesilasemasid.
Eesti Mesinike Seltsi juhatuse liige ja mesinduskonsulent Aivo Sildnik lausus, et kaugelt on olukorda küll keeruline kommenteerida, kuid üks variantidest võib olla see, et noori emasid on palju.
Kuna leskede ülesanne on neid viljastada, otsivad nad lihtsalt sihtmärke. “Selle aasta mesindus ei mahu raamidesse ja on eriline, aga looduses võibki kõike juhtuda,” ütles Sildnik ja lisas, et kirjeldatud probleemil võib olla mitu põhjust ja olukorra hindamiseks peaks asja lähedalt nägema.

 

Maarja-Liis Orgmets

toimetus(at)virumaateataja.ee

teele.yprus(at)ajaleht.ee

Postitatud Loodus, Mesindus

Uus tervisetoode “Kuremarja mekike”

2kuremarja reklaam 1Naturaalsetest komponentidest koosnev meesegu on maitsev looduslik ravim, mis aitab ära hoida haigusi ning kosutab ning turgutab tervist.

Uus toode (250ml) tutvumishinnaga Tallinna Toidumaailmas (alates 6 märts) ja Mesilille E-poes – http://pood.mesilill.eu/.

Postitatud Loodus

GM-maisi saatus hakkab selginema

GM-maisi saatus hakkab selginema

Euroopa Liidu Nõukogus toimunud hääletuse tulemused annavad vaatamata 19 liikmesriigi vastuseisule Euroopa Komisjonile vaba tee liidumaades geneetiliselt muundatud maisi TC1507 kasvatamise lubamiseks.

Möödunud aasta novembris otsustas Euroopa Komisjon põllumajandustööstuse gigandi DuPont Pioneeri väljatöötatud GM-maisi TC1507 kasvatamise lubamisega seotud patiseisu lahendada. Toiduohutusameti läbiviidud uuringute tulemuste põhjal kiitis see tosin aastat varem esitatud taotluse viimaks heaks. Eile Ministrite Nõukogus toimunud arutelul oli liikmesriikide esindajatel võimalus otsus blokeerida, ent vaid ülekaaluka häälteenamusega. Eesti, Hispaania, Soome, Suurbritannia ja Rootsi kaalutud ning otsust tunnustavatest häältest piisas, et vastuseis tühiseks muuta.

Seeläbi võib GM-maisist TC1507 saada kolmas muudetud geenipagasiga põllukultuur, mida Euroopa Liidus üleüldse kasvatada võib. Varem oli lubatud teravilja nii loomasöödaks kui inimeste toidus kasutamiseks importida. Lisatud geenid võimaldavad taimel toota neid kahjustavate varreleedikute vastu suunatud looduslikku putukamürki. Samuti on taimed muudetud resistentseks glüfosinaat-ammooniumiks nimetatava putukamürgi suhtes. Ühendi liigse mürgisuse tõttu on esialgse kava kohaselt plaanis selle 2016. aastal lõppevat kasutusluba enam mitte pikendada.

Keskkonnakaitsjad on samal ajal avaldanud muret, et ka maisi enda poolt toodetav mürk ei mõju ainult varreleedikutele ning ohustab ka teistesse liikidesse kuuluvaid liblikaid ja röövikuid.

Hääletuse tulemus võib koguda toetajaid Euroopa Liidu tervisevoliniku Tonio Borgi ettepanekule, mille kohaselt oleks liikmesriikidel õigus Liidu tasemel heaks kiidetud GM-põllukultuuride kasvatamist enda territooriumil keelustada. Kava suhtes on varem tugevat vastuseisu avaldanud nii Prantsusmaa, Suurbritannia kui Saksamaa.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: http://teadus.err.ee/

Postitatud Loodus, Uudised

TAIMETUNDJA: “Miski pole mürgita, kuid kõik on ka ravim.”

Eestlaste rahvuslikuks hobiks on saamas ravimine maarohtudega ning selles osas peab igaüks ennast teadjaks. Unustage siiski liigne enesekindlus! “Näiteks piparmünditee pidev joomine põhjustab libiido ehk siis suguihaga seotud energia langust. Naistepunateega liialdamine tekitab aga kõhukinnisust, mida ei oska selgitada ega ravida ükski arst,” hoiatab doktor Valentina Tškonija, loodusravimifirma Valentina Droog looja.herbs

Kaasani ülikooli haridusega arst on tänaseks juba ammu arsti-praksise lõpetanud, ent rohkem kui pool sajandit tagasi antud arstivanne paneb teda ikka veel missioonitundest inimeste tervise nimel tegutsema.

Valentina Tškonija ei liigita taimi kasulikeks ega mürgisteks. “Kõik on mürk – mitte miski ei ole ilma mürgita –, kuid kõik on ka ravim. Üksnes annus teeb ainest (ja taimest) mürgi või ravimi. Need kuulsa loodusteadlase Paracelsuse sõnad on kehtivad ka täna.”

Staažikal loodusraviarstil on just viimaste aastate jooksul tulnud ravida kümneid mehi, kellel on probleeme potentsiga. “Alles vestluse käigus selgub, et pole eesnäärmehaigust ega impotentsuse ilminguid. Lihtsalt juuakse õhtuti kodus kruusitäis piparmünditeed – maitselt mõnus ja rahustava toimega. Ja nii mitmeid aastaid.”

Valentina Tškonija sõnul ei rahusta piparmünt mitte ainult mehi, vaid ka naisi. Aromaatne piparmünditee pole kahjulik, ainult et seda kas või kuu-kahe vältel päevast päeva juues kaob vastassugupoole vastu igasugune iha. Kui abielupaar elab õe-venna elu ning päevades puudub armurõõm, tulekski mõelda, millise joogiga on liiale mindud.

Piparmünditee mõju pole siiski igavene. Kui tee tarvitamine lõpetada, kaob vastastikune leigus paari nädala möödudes.

“Ka kõrge vererõhu puhul tuleks piparmünditee joomisega tagasihoidlik olla, samuti ei käi kokku piparmünt ja antidepressandid,” hoiatab arst.

Kasulik võib ka haigeks teha

Inimesed korjavad ja kuivatavad hulgaliselt ravimtaimi, et häda korral maarohud omast käest võtta oleks. Tškonija sõnul on kõik ilus senikaua, kuni teeks võetavate ürtide kogustega ei liialdata ja ennast ega pereliikmeid üle ravima ei hakata ning kinnitab, et taimi teades ja raamatust sõrmega rida ajades ei saa teist veel taimetarka.

Tee keetmisel puistatakse taimmaterjali kannu põhja enamasti silma järgi, taimetõmmis on alatihti kordi lubatust kangem. “Teesegude puhul tuleb aga arvestada mõlema taime mõju organismile ning sedagi, kuidas taimede mõju omavahel klapib,” selgitab Valentina Tškonija.

Raudrohuteel on omadus verd paksendada. Valentina Tškonija ütleb, et trombiohtu taimne tee ei põhjusta, küll aga võivad käed ja jalad valulikuks muutuda – veri ei pääse kapillaarides liikuma. Hullem lugu on aga naistepunaga. Just see ravimtaim on aupaistes ning pole naljalt kodu, kus pole paari vihakest naistepuna kuivamas. “Naistepuna pikaajaline joomine tekitab aga kõhukinnisust, mille vastu ei aita ükski apteegiravim ja arstidki ei saa aru, millest see on tingitud.”

Valentina Tškonija soovitab ravimteede joomisel mõõdukust: “Esimese kahtluse korral, et üks või teine tee ei sobi teile või mõjub enesetundele, tuleks selle tarvitamine katkestada ja vajadusel arstiga nõu pidada.”

Kui palju on paras?

Kõik asjad siin elus on omavahel seotud, nii ka elusloodus ja inimene selle keskel. Valentina

Tškonija ei soovita ravimteesid alla kolme aasta vanustele lastele. Tema sõnul eksitakse aga väga tihti sellega, et väikelapsele antakse öise rahustava joogina kummeliteed. Seda ei tohiks teha, kuna kummel on toimeainete poolest ülivõimas ning mõjutab ka väikelapse aju. Samuti tuleb laste põiepõletike raviks pohla- või leesikatee manustamisel ettevaatlik olla, kuna see suurendab lisaks põletikuvastasele toimele sapieritust ja aktiveerib neerude tööd.

Taimeravis, nagu ka klassikalises ravis, on oluline doos. “Nii nagu lastele, on ka aastates inimeste jaoks ravimikogused väiksemad. Tihtipeale sellega ei arvestata, selle peale ei tuldagi – nii maarohtusid kui ka apteegiravimeid tarvitatakse nii nagu ikka. 60–65aastased peaksid aga normaalannust vähendama neljandiku võrra, 70. eluaastast alates aga kolmandiku võrra,” selgitab Valentina Tškonija, et tõrvaks keedetud kanguses ravimtee võib olla südamele ja vererõhule kahjulikum kui kohvijoomine.

Valentina on harjunud, et eriti suvel koputab mõni ähmi täis Räpina elanik tema uksele ja ulatab talle närtsinud taime: “Ütle, Valja, mis taim see on, kas seda peaks korjama?” Doktor Valja soovitab panuse teha siiski nendele taimedele, mida te raudkindlalt teate ja pigem olgu neid vähem kui paarkümmend eri sorti, mida te tegelikult ei vajagi.

Mercedes Merimaa: “Inimene on keerulisem kui ükski taim.”

“Taimemaailma kuningriigis orienteerumine on keerulisem GPSi, Google’i Mapsi või ka e-riigi kasutamisest,” hoiatab Mercedes Merimaa, majandusküberneetiku haridusega biodünaamik ja õieterapeut, keda kutsutakse ka taimetargaks.

Enda sõnul tunneb ta osaliselt neid taimi, mida kasutab ja õpib ise taimi, seeni, vilju, marju, õisi ja iseennast nautima.

“Minu esimene armastus suurest loodusest on seente kuningriik oma ahvatluste, maitsete ja ohtudega,” märgib taimetark. “Minu akadeemikust onul ja emal oli harjumus käia seenel ja raamatute abil seeni määrata. Emalt ja onult õppisin minagi algkooliõpilasena metsas käima, seentemääraja enamasti korvis. Taimede maailmas orienteerumisel ja teabe omandamisel ei näi aga lõppu tulevat.”

Merimaa rõhutab, et korjata võib vaid marju-seeni, mida tuntakse. “Seejuures tunne ka iseennast – kas oled allergiline või on sul käimas ravikuur, millega seoses ei tohiks suuremas koguses väekaid taimemaailma meistreid kasutada. Inimene on arenev, tema seedimisvõime ajas erinev, maitse koolitatav, harjumuslik, ümberõpitav; kõik on seotud kultuurilise taustaga, organismi pikemaajalise arenguga, psüühilis-emotsionaalse seisundiga, vanusega ja muu taolise isikupärasega,” loetleb taimetark.

“Inimene ise on keerulisem kui ükski taim. Mõlema tundmine on hädavajalik,” õpetab Merimaa. Taimede ja seente tundmine ning iseenda tundmine on tema sõnul õpitav, kuid mitte õpetatav kõigile sedavõrd, et ei oleks inimlikke eksimusi. “Hädavajalik on iseenda pikemaajaline kogemus, ka koos oskajast kaaslasega. Harjutagem iseennast elukestva õppimisega ja pärandagem oma teadmised järgmistele põlvedele,” manitseb taimetark. “Meil Eestis on ilmunud väga häid teatmeteoseid. Pakutavaid taimetundmise töötubasid ei jõua üleski lugeda. Tean, et taim on sõnatu aitaja, kes pakub parimat lahendust sellele, kes iseennast ja teda tunneb.”

Kärbseseen aitab reumat ravida

Rahvameditsiinis on punasel kärbseseenel üsna oluline koht – kärbseseene viinaleotist saab kasutada reumaatiliste põletike välispidises ravis.

“Vanasti kasutasid eestlased punast kärbseseent kuivatatult heinaajal, et jõuaks rohkem ja pikemalt tööd teha,” teab taimetark Ragna Oro. Tervendaja tõdeb, et kärbseseen mõjub teatud mõttes dopinguna – annab juurde füüsilist jõudu ja vastupidavust, kuid sellele tuleb hiljem lõivu maksta iivelduse ja unega. “Kärbseseeni valel ajal korjates ja neid toorelt kasutades tekib aga teadvuse kadu ja mõneks ajaks ka mitmekordne nägemine. Kui seda aga teadlikult teha, siis võib läbi seenevaimu vahel suhelda ka paralleelmaailmadega.”

Ragna Oro lisab, et Eestis on veelgi selliseid seeni, mis annavad värvilisi nägemusi ja heaolutunnet ning võib tervenedagi: “Pole teada, et seene pärast oleks sel moel keegi hinge heitnud. Kui, siis hirmust seenemehikese väe ja jõu ees.”

Kas kasekäsn aitab vähi vastu?

“Mõnikord ajavad teadmamehed ja -naised täiesti vastukäivat juttu,” nendib taimetark Ragna Oro. “Nagu seda kasekäsna puhul: fütoterapeut Tatjana Gorbunova ja Eesti taimetargad peavad kasekäsna heaks vähiravimiks. Vigala Sass aga kirjutas aastaid tagasi, et kasekäsn pole ravim, vaid hea abivahend seedimise korrastamiseks. Kumb ta siis on?” küsib Tiina Saar. Naise sõnul proovis tema 74aastane isa kasekäsnaleotisega tervelt viis aastat pahaloomulist kasvajat kontrolli all hoida. Pärast teist operatsiooni oli kasekäsnast nii palju abi, et seedetegevus normaliseerus. “Isa oli koguni nii tragi, et käis ise metsas kasekäsna hankimas. Tuttavad muretsesid talle erinevaid retsepte ja nõuandeid. Jäigi selline mulje, et isa on oma haigusest tugevam.”

Kasekäsna ehk musta pässiku viljakehas on kromogeeni, polüfenoole, triterpenoide, vaike, alkaloide, polüsahhariide, steriine ja ligniini. Kasekäsnapreparaadid pärsivad kasvajate kasvu ja normaliseerivad seedetegevust. Käsnaravi ajal tuleb pidada piima- ja taimetoidudieeti, loobuda lihatoodetest, konservidest ja vürtsidest. Lisaks sellele on usk see, mis ravib.

“Tapavad hirm ja teadmatus, mitte mürgine taim!”

Osteopaat ja šamaaniverd Ragna Oro sõnul ei maksa ühtegi väekat taime niisama uudishimust torkida: “Võib kaela saada iivelduse ja oksendamise, sest targad taimed tahavad rumalate inimeste seest kiiresti välja saada. Või võtavad küll vahel ka mingi halva energia inimese sisemusest kaasa, aga ikka trügivad organismist välja.”

Taimetark võib Ragna arvates näiliselt olla ju iga inimene, aga taim hakkab meiega koostööd tegema alles siis, kui sa veedad temaga aega, keskendud ja kuulad teda: “Võtad ta endasse ja tunnetad, mida ta sinuga teeb ja mida ta juurde tahab. Enne ei juhtu midagi – te ei saa mingit lõbu ega ka tarkust.”

Taimeusku Ragna sõnul kasvab tema kodus kõik vajalik. “Ma ju elan maal, metsa ääres!” Kuidas saada sõbraks ühe või teise väeka taimega, mis koguni mürgiseks tunnistatud, need teadmised olid juba selgeltnägija vanaemal ning Ragna sõnul on see tema vaimne pärandus.

Eesti looduse müstilisemad rajad läbitud, elas Ragna Oro paar suve tagasi kümme väga erilist ja tema jaoks tähenduslikku päeva ühes maiade külas kohaliku šamaani onnis. Ragna lisab, et ta austab ja armastab Amazonase äärseid taimi ja neid teadmisi, mis tulevad Peruust ja Brasiiliast nii inimeste kui ka taimedega Eestisse.

Igat taime ei pea proovima

“Meelemürgina mõjuvad tavaliselt need taimed, millest juba sõltuvuses ollakse. Ülejäänud Eestis kasvavaid väetaimi peab oskama õigel ajal korjata ja teadma, mida edasi teha. Kui lihtsalt niisama närida ja mäluda, siis see ei tapa ega saada ka lõbustavat tulemust.”

Kassitapu seemned on Ragna sõnul kavalad ja niisama väekad kui taim ise. “Söömine ja keele peal hoidmine ei tekita aga peale pearingluse ja iivelduse suurt midagi. Puuvõõrik on aga ohutu seni, kuni teda tuppa ei tooda. Mürgised on nii selle marjad, lehed kui ka varred. Söömisel tekivad südamepekslemine, iiveldus ja minestamine.” Ragna hoiatab, et ka kõigest paar marja võivad lapsele eluohtlikud olla. “Esimene abi sel puhul on ajada inimene oksendama. Samas aga – kui teadlikult kasutada, võib see taim olla tark ja nutikas abiline.”

Mürgise ogaõuna taimi müüakse turul ja seemnepoodideski on seemned saadaval. “Ilus ja kuninglik lill. Aga kui sa pole temaga sõprust sõlminud, on ta äärmiselt tujukas ja mürgine isend: tekitab deliiriumi ja nägemise ähmastumist, mälukaotust ja iiveldust.” Ogaõun on Ragna sõnul šamanistlik taim ja šamaanid suhtlevad temaga omal viisil. “Millisel, las jääda täpsustamata, sest mõnel inimesel on haiglaslik uudishimu kõike järele proovida.” Ragna teab, et vanal ajal kasutati ogaõuna ka halbade kavatsuste täideviimiseks. Alati see ei õnnestunud, kuna sellel taimel on oma hing ja ta pole igal ajahetkel mürgine.

“Belladonna – see on hallutsinatsioone tekitav, aga siiski ainult teatud kuuseisude aegu ja teatud töötlusel. Suuremas koguses söömisel viib see koomasse või tekitab mäluauke. Lastel tekitab taim nägemusi ja silmade eest kirjuks minemist isegi nahaga kokku puutudes.” Ragna sõnul tekitab taim orientatsioonikaotust umbes 10–15 minutiks.

Tuntud ravimtaimi: mis mille vastu aitab?

Saialill

Ravib haavu ja haavandeid, aitab peatada verejooksu. Kasutatakse suuõõnehaiguste, mao- ja soolepõletike puhul, samuti sapiteede ja maksapõletike korral. Leevendab üleminekuea vaevusi ning omab rahustavat toimet, aidates õhtul uinuda. Alandab vererõhku ja aitab köha puhul.

Kõrvenõges

Aitab organismist väljutada liigset vett, parandab sapieritumist ning imetavatel naistel piimaeritumist; parandab soolestiku mikrofloorat ning alandab veresuhkrut. Nõgesetee aitab väsimuse vastu. Nõgeselehtedest tõmmis aitab kõõma vastu ning reumaatiliste valude korral. NB! Soodustab vere hüübimist!

Valge iminõges (piimanõges)

Kasutatud muu hulgas hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina, samuti uriinierituse soodustamiseks.

Raudrohi

Aitab köha ja külmetushaiguste korral. Kasutatakse ka seedehäirete, isutuse ja kõhupuhituse korral. Aitab alandada vererõhku ning korrastada neerude tööd, vereringet ja südametegevust, vähendab menstruatsioonivaevusi ning valusid pea, kukla ja selja piirkonnas. Raudrohul on põletikuvastane ja verejooksu tõkestav toime. NB! Soodustab vere hüübimist.

Teeleht

Verejooksu sulgev ja verd puhastav vahend. Purustatud lehti pannakse värskele haavale. Kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Röga lahtistav toime. Seemnetest tehtud keedist kasutatakse mao- ja soolehaavandite raviks.

Koirohi

Tuntud seedetrakti tegevuse ja isu parandajana. On kasutatud ka sooleparasiitide, täide, külmetuse ja valuliku menstruatsiooni korral.

Ristik

Aitab hingamisteede haiguste ja nahapõletike korral. Hea rögalahtisti ja diureetikum. Teel on rahustav toime, seda kasutatakse ka higistama ajava vahendina. Aitab alandada vererõhku. Ristikust on abi ka nahahädade korral. Aitab naistel vähendada menopausiaegseid vaevusi. Õisikutest tehtud mähised aitavad leevendada liigesevalu ja reumat. Südametegevuse tugevdajana kasutatakse ristikutinktuuri.

Ahtalehine põdrakanep

Rahustava toimega ja aitab unetuse korral. Hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, on kasutatud ka vähi ja viljatusevastase ravimina.

Takjas

On kasutatud kuse- ja higieritust soodustava ning verd puhastava vahendina. On kasutatud ka akne, ekseemide ja psoriaasi raviks.

Pune

Rahustav, sekretsioone suurendav, seedimist soodustav, põletikuvastane, leevendab spasme, sapipõiepõletikku ja maksa-vaevusi, reumaatilisi valusid ja liigesepõletikku.

Rukkilill

Kasutatud uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite leotist kasutatud köha ja palavikuvastase vahendina.

Teekummel

Ajab külmetushaiguste korral higistama. Kummeliteed kasutatakse kõhugaaside korral, samuti mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Soodustab uriini- ja sapi-eritust. Kummeliteega pesemine parandab haavu ja nahahaigusi. NB! Võib põhjustada allergilisi reaktsioone!

Küüslauk

Korrastab sooltetegevust, aitab puhituse ja hingamisteede haiguste korral, alandab vererõhku, pidurdab veresoonte lupjumist ning on hea südame tugevdaja. Aitab väljutada ka sooleparasiite. Suurendab sugulist aktiivsust ning aitab veenipõletike korral.

Rabamurakas

On kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel.

Aedsalvei

Ravib haavu ja haavandeid, sellest on abi külmetushaiguste, juuste väljalangemise ja valuliku menstruatsiooni korral. Aitab alandada vere suhkrusisaldust ning vähendab higieritust.

Allikad: Vikipeedia, Aialeht

Kaja Roomet

Allikas: www.ohtuleht.ee/

Postitatud Loodus

Mesilasi ohustavad taimekaitsevahendid on mürgised ka inimestele

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hiljutine raport näitab, et taimekaitsevahendite rühm, mida seni on seostatud mesilaste massilise hävinguga, on oma olemuselt ohtlik ka inimestele. Neonikotinoide sisaldavad taimekaitsevahendid (eriti atsetamipriid ja imidaklopriid) takistavad inimese närvisüsteemi normaalset arengut ja toimimist, kahjustavad õppimise ja mäluga seonduvaid ajustruktuure ja talitlust.mesi-mesilane-õiel-v.jpg
Raport viitab tõendusmaterjalile, mis näitab neonikotinoidide mürgisust inimeste närvisüsteemile. Euroopa Komisjoni nõudel viis ekspertpaneel läbi põhjalikuma uuringu, mis avaldati ajakirjas PLOS ONE.

Uuringus leiti, et praegused maksimaalsed lubatud neonikotinoididega kokkupuute tasemed on liialt liberaalsed, kujutades ohtu tervisele nii lühema- kui ka pikemaajaliselt. Mõned praegused normatiivid ei taga piisavat kaitset närvisüsteemi mürgistuse eest ning vastavaid tasemeid tuleks alandada.
Ekspertide hinnangul on praegused lubatud tasemed ülemäära kõrged nii atsetamipriidi kui ka imidaklopriidi jaoks. Erinevaid kokkupuutetasemeid tuleks vähendada peaaegu 70 protsenti.  EFSA loodab kehtestada vastavale ühendite rühmale karmimad regulatsioonid ning hakata täpsemalt kontrollima ka keemiatehastes tehtavaid mürgisuse teste. Niisamuti on plaanis hakata edaspidi hindama kõikide neonikotinoidsete ainete toksilisust, nõudes uue kemikaali kasutuselevõtu heakskiidu saamiseks ka andmeid ühendi ohutuse kohta arenevale närvisüsteemile. Testid võiksid hõlmata nii laborikatseid rakkudega kui ka katseloomadega läbiviidavaid eksperimente.

Loe lisaks: Neonicotinoid pesticides not just a threat to bees; humans also at risk

Toimetas: Katrin Sak
Allikkas: http://teadus.err.ee/

Postitatud Loodus

Microsoft liitus kampaaniaga Sapikaru farmide vastu Hiinas

bearshJuba aastakümneid hoitakse karusid vangistuses, mille põhjuseks on nõudlus karu sapi järele, mida kasutatakse aasia traditsioonilises meditsiinis, samas kui alternatiivsed taimsed ja sünteetilised ravimid või abivahendid on ammu olemas. Karu sapi tööstusharu peamised ohvrid on Aasia must karu (Moon bear), pruunkaru ja päikese karu (Sun bear ).

Hetkel on teada, et üle Hiinas hoitakse vangistuses ligi 10 000 karu ja  Vietnamis 2400 karu. Kõik need vangistatud karud peavad kannatama oma julma saatust – veepuudus, nälg , haigused  ning veetma oma elu kitsastes puurides, kus vaevalt saab ümber pöörata ja seista neljakäpakil. 

Vastavalt Animals Asia andmetel hoitakse karusid puurides kuni 30 aastat , mõned karud pannakse vangi juba kutsikatena ja keda kunagi ei vabastata.

bear-bile-farm

Sappi võetakse sageli ilma narkoosita ja korduvalt, enne kui veel vanad lõikuse haavad paranenud, lisades sellega veelgi rohkem valu niigi piinarikkale operatsioonile.

Karude vabaduse eest suurim võitleja Animal Asia kasutab selleks erinevaid tegevusi ja PR vahendeid, et teavitada inimesi ja mõjutada poliitikuid ning valitsust. Nüüd said Aasia karud omale uue ja võimsa liitlase – Microsoft. IT hiiglane on ühinenud Animals Asia kampaaniaga, sapikaru farmide vastu, annetades selleks oma aega ja teadmisi on valminud uus interaktiivne haritava sisuga koduleht Exploring Moon Bears  http://moonbear.animalsasia.org/ie/en/
Veebilehe peategelaseks karu Jasper, kes elab hetkel Animals Asia Moon Bear Rescue Center-is. Jasper päästeti karu sapi talust, kus ta elas metallist puuris 15 aastat,  kannatades korduvaid ja korduvaid valusaid, piinavaid operatsioone.

Algallikas – http://www.onegreenplanet.org

Toimetas Üllar Ant

Postitatud Loodus

Kuidas läheb Eesti mahesektoril?

Et mahetoit on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviksid tarbijaküsitluste andmeil osta just mahetoitu. Just seepärast teeb kiiret arengut ka Eesti mahesektor.

Eesti põllumajandusmaast 15% on mahepõllumajandusmaa ja sellega oleme Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad üle 153 000 hektari. Lisaks on mahejärelevalve all ligi 130 000 ha looduslikke alasid, kust korjatakse marju ja seeni.

Vajalikud eeldused mahetoidu tootmiseks on niisiis olemas. Nõudlus keskkonna- ja tervisesõbralikuma toidu järele kasvab kogu maailmas ja tulevikku vaatav põllumees võib olla kindel, et see on tõusev trend.

Üks suuremaid Eesti mahetootjaid, Saidafarm, pälvis möödunud aastal näiteks Läänemeresõbraliku talu tiitli säästvate ja uuenduslike meetmete suures mahus rakendamise eest. Farmil on 1000 hektarit maad, 500-pealine kari ja kokku toodetakse 17 erinevat piimatoodet, millest enamik on mahedad.

Alates 1999. aastast on Eesti mahetootjate arv kasvanud 89 mahetalult 1500ni. Kaks kolmandikku Eesti mahetootjatest tegeleb loomakasvatusega ja sektorit iseloomustab karjade laiendamine. Mahelammaste ja -veiste (eelkõige lihaveiste) arv on viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud. Näiteks Eesti kogu lambalihast moodustas 2012. aastal mahelammaste liha ligi 36%.

Mahetoodangu töötlejaid-turustajaid on 180 ringis, kuid kasvav nõudlus ja valdkonna arengu toetamine on sedagi arvu kiirelt kasvatamas. Lähiaastail plaanitakse uue maaelu arengukava mahetoetused suunata just nimelt mahetoodangu ja -töötlemise suurendamisele. Mahetootjad ise teevad aga üha aktiivsemalt koostööd, et saavutada suuremat võimekust toodetega turule tulla.

2012. aastal moodustasid töödeldud mahetoodangust tera- ja kaunviljatooted 45%, piimatooted 9%, köögivili ja puuvili 14%, lihtpagari- ja kondiitritooted 7% ning lihatooted 11%. Uute toodetena lisandusid piiritus/viin, soja- ja kalatooted ning pärm. Näiteks 2012. aastal turule tulnud „Pagar Võtaks!“ ökopagaritooted ja La Muu ökojäätised on aga mahepoodide lettidel suure nõudluse tõttu alatasa otsa saanud.

Peamiste mahetoodete, näiteks maheteraviljatoodete ja marjade ekspordis on Eestil juba head kontaktid naaberriikides Lätis ja Leedus, aga ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tänavu sügisel avatud Balti riikide suurim maheviljaterminal, kus saab hoiustada kuni 17 000 tonni vilja, võimaldab eksporti kasvatada veelgi.

25. jaanuaril toimub Berliinis maailma suurima toidumessi Grüne Woche Eesti stendil mahetoidule pühendatud teemapäev. 

Toomas Kevvai, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

 

Artikkel ilmus algselt inglise keeles EASi ajakirjas Life in Estonia.

Postitatud Uudised

Mesitaru kaamera

Mesitaru kaamera



Live streaming video by Ustream

Postitatud Loodus

Mesitaru kaamera

Mesitaru kaamera

Live streaming video by Ustream

Postitatud Loodus

Mesilill Facebook

Lugemist